Ühendkuningriik ja EL saavutasid uue Brexiti-leppe (1)

Copy
Briti peaminister Boris Johnson ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.
Briti peaminister Boris Johnson ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. Foto: FRANCOIS LENOIR/REUTERS/Scanpix

Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu läbirääkijad teatasid uue Brexiti-leppe osas kokkuleppele jõudmisest.

Pooled on töötanud selle nimel, et panna kokku Brexiti-leppe õiguslikud üksikasjad. Leppe kinnitamiseks on vaja nii ELi kui ka Briti parlamendi heakskiitu.

Kokku on lepitud uutes Põhja-Iirimaa tolli- ja maksusüsteemi puudutavates üksikasjades, ülejäänu kohta kehtib endise peaministri Theresa May läbi räägitud lepe. Kogu 64 lehekülje pikkust dokumenti saab lugeda siit.

Brexiti saatus otsustatakse laupäeval

Briti peaminister Boris Johnson kirjutas Twitteris: «Meil on suurepärane uus lepe, mis annab kontrolli tagasi.» Johnson lisas, et kui Briti parlament Brexiti-leppe laupäeval heaks kiidab, on võimalik liikuda edasi muude küsimuste lahendamise juurde.

Briti valitsusallika sõnul kavatseb Johnson leppele kindlaks jääda ja välistab kõik muud alternatiivid, muuhulgas ajapikenduse küsimise.

Briti parlamendiliikmed otsustasid täna korraldada laupäeval erakorralise istungi, et uut Brexiti-lepet arutada.

Erakorralise istungi korraldamise poolt hääletasid 287 ja vastu 275 alamkoja liiget. See oleks üle 37 aasta esimene laupäevane istung ja viies selline alates Teisest maailmasõjast.

Johnson ärgitas parlamenti tema sõlmitud lepet toetama, ehkki paljud rahvasaadikud on seda juba kritiseerinud.

Leppe saavutamisest säutsus Twitteris ka Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.

«Kui on tahe, on ka kokkulepe – ja meil ongi! See on ELi ja Ühendkuningriigi jaoks õiglane ja tasakaalustatud kokkulepe, mis on tunnistus meie pühendumusele lahenduse leidmisel,» kuulutas Juncker. «Ma soovitan Euroopa Ülemkogul seda toetada.»

Samas vihjas Juncker hiljem, et EL ei anna Ühendkuningriigile täiendavat ajapikendust, mis tähendab, et Briti saadikutel on valida täna saavutatud leppe ja leppeta lahkumise vahel 31. oktoobril.

«Ma pidasin Boris Johnsoniga poole tunni eest lühikese vestluse ja välistasin võimaluse igasuguseks ajapikenduseks. Kui meil on lepe, on meil lepe ja pole mingit vajadust ajapikenduseks. See ei ole mitte ainult brittide seisukoht, vaid ka minu oma,» lausus Juncker ajakirjanikele.

Üleminekuperiood võib pikeneda

ELi pealäbirääkija Michel Barnier kinnitas pressikonverentsil, et Johnson esitab leppe hiljem Euroopa Liidu Ülemkogule. Tema sõnul peaks dokument tagama õigusliku kindluse, seda eriti ELi ja Ühendkuningriigi kodanikele.

«Me suutsime leida lahendused, mis austavad täielikult ühisturu terviklikkust,» ütles Barnier. «Me lõime uue ja seadusliku operatiivse lahenduse kõva piiri vältimiseks ning Iirimaa saare rahu ja stabiilsuse tagamiseks.»

«See on lahendus, mis töötab Euroopa Liidu jaoks, Ühendkuningriigi jaoks, ja Põhja-Iiri rahva ja ettevõtete jaoks,» lisas pealäbirääkija.

Barnier rõhutas, et tegu on siiski visandiga ja Ülemkogu saab anda sellele vaid heakskiitva hinnangu, kuid lepet ei ratifitseerita praegu. Pealäbirääkija lisas, et tõenäoliselt saab lepe heakskiidu enne Brexiti tähtaega 31. oktoobril.

Barnier' sõnul nõustus Ühendkuningriik täitma oma finantskohustusi Euroopa Liidu ees, mille summaks hinnatakse 39 miljardit naela.

Tema sõnul kestab Ühendkuningriigi EList lahkumise üleminekuperiood 2020. aasta lõpuni, kuid võib vastastikuse kokkuleppe korral pikeneda veel paari aasta võrra.

Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnier.
Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnier. Foto: FRANCOIS LENOIR / REUTERS / SCANPIX

Iirlased, šotlased ja leiboristid on vastu

Põhja-Iiri Unionistlik Partei teatas aga, et ei ole oma varasemat seisukohta muutnud ning ei kavatse lepet toetada.

«Me ei saa toetada, mida on pakutud tolli ja konsensuse teemadel ning puudub selgus käibemaksu küsimuses,» ütles DUP täna Twitteris edastatud avalduses.

«Me jätkame tööd valitsusega, et püüda ja saada mõistlik kokkulepe, mis toimib Põhja-Iirimaa osas ning kaitseb Ühendkuningriigi majanduslikku ja põhiseaduslikku terviklikkust,» lisas erakond.

DUP märkis pärast leppest teatamist ilmunud avalduses, et lahkumislepe ei ole kasulik Põhja-Iirimaale ning õõnestab liidu ühtsust.

Kümne DUPi saadiku toetus on plaani õnnestumiseks kriitilise tähtsusega, sest paljud Jonhsoni Konservatiivse Partei ELi jäämist toetavad liikmed on öelnud, et ei anna peaministri leppele heakskiitu, kui seda ei toeta DUP.

Ka Šoti Rahvuspartei (SNP) teatas, et ei hääleta uue Brexiti-leppe poolt, ütles erakonna juht Nicola Sturgeon.

Londoni ja Brüsseli kokkulepe «viib Šotimaa šoti rahva ülekaaluka demokraatliku tahte vastaselt välja Euroopa Liidust, ühisturust ja tolliliidust,» ütles ta.

SNP parlamendiliikmed ei hääleta mitte üheski vormis Brexiti poolt, lisas Sturgeon kirjalikus avalduses. SNP-l on Briti parlamendi alamkoja 650 kohast 35.

«On ilmsem kui kunagi varem, et Šotimaa tulevik on parim võrdse ja iseseisva Euroopa riigina,» lisas Sturgeon, kel on kavatsus korraldada uus iseseisvusreferendum.

Nicola Sturgeon.
Nicola Sturgeon. Foto: Imago Images/Xinhua/Scanpix

Briti opositsioonilise tööpartei juht Jeremy Corbyn nimetas aga Johnsoni lepet veel hullemaks kui peaminister May oma ja kutsus üles korraldama uut Brexiti-referendumit.

«Nii palju, kui meie teame, paistab, et peaminister on rääkinud välja veel hullema leppe kui Theresa May oma, mis lükati parlamendis ülekaalukalt tagasi,» märkis Corbyn.

Brexiti Partei juht Nigel Farage märkis mõneti krüptiliselt, et vaatamata parandustele tolliliidu küsimustes «ei ole uus lepe Brexit». Farage on häälekalt toetanud leppeta EList lahkumist.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles