Riik katsetab: mis oleks, kui puudega lapsed puuet taotlema ei peaks

Puudega laps. Foto on illustratiivne.

FOTO: Urmas Luik

Sotsiaalkindlustusamet plaanib raske ja sügava puudega laste puhul pideva puude taotlemise kaotada.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Iga raske või sügava puudega lapse vanem teab, milline kadalipp on pidev puude taotlemine riigilt selleks, et hädavajalikke tugiteenuseid saada. Kuigi raske või sügava puudega laste puhul on vähetõenäoline, et vahepeal puue väheneks või kaoks, tuleb iga poole kuni kolme aasta tagant uuesti puuet tõestada, tõestada ja veelkord tõestada. Sotsiaalkindlustusameti uus innovatsioonprojekt katsetab, kas oleks võimalik luua süsteem, kus taotlema peaks vaid üks kord, mille järel riik tuleks ise abivajajale appi.

Sügava puudega 6-aastane Risto (nimi muudetud) on tema ema sõnul põhimõtteliselt lamav laps. Risto vajab järjepidevat hoolt ja tähelepanu, ta on kõnetu ja ei suuda ise ka süüa. Sellegipoolest on Risto ema Marit (nimi muudetud) pidanud korduvalt lapsele puuet taotlema, mis on kahe lapse ema jaoks paras väljakutse.

«Iga kord kipub see ikka kadalipp olema. Need paberimajandused, et kuidas see puude taotlemine ikkagi käis, tuleb endale iga kord uuesti selgeks teha või siis on midagi vahepeal jälle ka muudetud,» kirjeldas Marit ja lisas, et lõpuks on ta alati taotluse tegemiseks kohaliku sotsiaaltöötaja abi palunud.

«Seal on ikka päris korralik ports küsimusi. Minul ongi asjaajamise puhul põhiprobleem see, et kuna mul on kaks last, kellest üks on lamav laps, kelle puhul ma kunagi ei tea, milline on tema tervislik seisund, siis minna koos lastega kuhugi pabereid ja asju ajama.. See on raske,» tõdes ta.

Kui sotsiaalkindlustusameti puude määramise teenuse innovatsioon kujuneb edukaks, siis väheneb Maritiga sarnases olukorras olevate lapsevanemate asjaajamiskoormus oluliselt. Marit osales ka uue teenuse testgrupis ning on tuleviku suhtes lootusrikas. «Ma sain aru, et kui neil see uuendus läbi läheb, siis edaspidi see käibki kuidagi automaatselt ja mina ei pea selle pärast enam muretsema, et millal see puue lõppeb ja kuidas ma seda peaksin ajama hakkama,» kirjeldas Marit.

Sotsiaalkindlustusameti teenuste osakonna äriteenuste nõunik Krõõt Kroonmäe sõnul võib puudega lapse sünd ja kasvatamine olla emotsionaalselt raske ja koormav, mistõttu on on oluline säästa puudega lapse vanemaid ebavajalikust bürokraatiast.

«Taotlustevaba suhtlus riigiga on võimalik,» usub Kroonmäe, kes on olnud ka üks puude määramise teenuse innovatsiooniprogrammi loojatest. Pidevatest taotlustest vabanemiseks on vaja tema sõnul muuta asutuste töökorraldust ja mõtteviisi.

Kroonmäe rõhutas, et inimesel tekib tegelikult õigus erinevatele teenustele ja hüvedele mingi sündmuse järgselt, mitte taotluse alusel.

«Näiteks peretoetust peaks inimene saama siis, kui sünnib laps, mitte siis, kui taotlus esitatakse. Puude puhul, tekib inimesel õigus tugiteenustele ja toetusele, siis kui tal on sünnist saati (või ilmneb elu jooksul) selline terviseseisund, mida me loeme puudeks. Arvame, et riik peaks teavitama inimest talle tekkinud õigustest ning inimese nõusolekul proaktiivselt erinevaid teenuseid pakkuma,» sõnas Kroonmäe.

Kroonmäe selgitas, et kui varem pidi lapsevanem esitama sotsiaalkindlustusametisse kolm erinevat taotlust –  puude määramiseks, rehabilitatsiooniteenuste ning abivahendikaardi saamiseks, siis uuenenud teenuse puhul saab inimene talle vajaliku ühe korraga.

Tagasi üles