Ülevaade: mida jälgida talverehvide valikul?

Copy
Foto: Maanteeamet.

Esimesed öökülmad on käes ja võivad üllatada libeda teega, mis tähendab, et aeg on vahetada suverehvid talviste vastu. Paraku mõistavad paljud juhid alles murdsekund enne avariid, kui auto pidurdusteekond on ootamatult pikk või masin enam teel ei püsi, et rehvid ei ole koht koonerdamiseks, nendivad Vianori tegevjuht Hindrek Männik ja Marja Autokummi rehvitehnik Alari Altjõe.

Mida pidada silmas talverehvi valides? Altjõe sõnul sõltub rehvivalik lamelli ja naastrehvi vahel mitmest asjast: „Pehme lamellrehvi eluiga on umbes üks hooaeg lühem, samal ajal kui mõlema rehvi hinnad on enam-vähem võrdsed. Seega lamellidega sõit tuleb veidi kallim, ent see-eest on salongis vaiksem ja rehvid ei krõbise all. Kui liiklete peamiselt linnas ja magalarajoonis, võiks soovitada lamellrehvi, aga eramute piirkonnas ja linnast väljas, kus on oht suuremateks lumevallideks ja jäisteks lompideks, tuleks eelistada naastrehvi.”

Lamell peab olema kindlasti Põhjamaade kliima jaoks mõeldud pehmema seguga, mitte Kesk- ja Lõuna-Euroopa turule suunatud kõva seguga rehv. Paraku palju internetist ostjad seda ei tea ning soetavad Eesti talve jaoks sobimatud rehvid.

Foto: Maanteeamet.

Männik nendib samuti, et internetist rehvide ostmisel on ohud: info rehvide kohta on sageli puudulik, lihtne on soetada vale kaupa ning keerukas seda tagastada. „Kui auto- ja rehviinsenerid on vaeva näinud ja välja töötanud sobilikud ja ohutud tooted, võiks nende näpunäiteid järgida. Rehv peab olema meie kliimasse mõeldud, ei tohi olla liiga kulunud ega vale mõõtu. Seda kõike jälgib ka sõidukite tehnoülevaatus.”

Nokia spetsialistide soovitusel võiksid väheste sõidukogemustega juhid eelistada naastrehve. Kui aga talveoludes on sõidukogemusi juba vähemalt üks talv ja liiklemine toimub põhiliselt asulateedel, on mõistlik alternatiiv lamell. Männiku sõnul on tähtis roll sõidumugavuses ja -ohutuses ka selles, kuidas ja kus rehve vahetatakse. „See peab toimuma vähemalt 20-kraadises siseruumis, sest miinuskraadides veljele paigaldatud rehvid on jäigad ja nende balansseerimine raskendatud. Kehvalt balansseeritud rehvid aga kuluvad ebaühtlaselt ja võivad teha ebameeldivat müra.”

Järsk pidurdamine „tikk-kontsadel” on keerukas

Rehvide muster kulub ja kõveneb aja jooksul ka siis, kui sõidukit igapäevaselt ei kasutata. Oma osa selles on temperatuuril, päikesevalgusel ning valedes oludes sõitmisel, näiteks kui kasutada talvisteks külmakraadideks loodud lamellrehve aastaringselt. Püsivas soojas sõites muutub lamelli pind libedaks ning kulub eriti kiiresti.

„Isegi kui rehve hooldada ja hoiustada õigesti, on nende eluiga kõige enam viis aastat. See ei ole väga pikk aeg ning seetõttu ei soovita osta kasutatud rehve, sest keegi ei tea nende ajalugu – kuidas on rehve hoitud, kui palju kasutatud ning millise auto puhul. Kui eelmisel masinal olid sillad reguleerimata, on rehvidesse kulunud silmaga nähtamatud astmed, mis sõidul tekitavad ülemäärast vibratsiooni ning müra. Samamoodi nagu ei soovitata osta teiste vanu mäesaapaid või korvpallibotaseid, ei ole hea soetada kasutatud rehve,” räägib Männik.

Ta lisab, et suverehvi mustri minimaalne lubatud sügavus 1,6 mm on tegelikult juba ohtlik piir ja lõpuni ei tasukski rehve kulutada. „Autod lähevad raskemaks ja kiiremaks, seega on nende teel püsimine ja pidurdamine aina keerulisem. Alla kahe millimeetri puhul on rehvi muster juba nii kulunud, et pidurdamist võiks võrrelda tikk-kontsadel järsku peatumisega. Kulunud rehv pikendab drastiliselt pooleteisttonnise masina pidurdusteekonda. Kui aga pidurdusteekond seoses rehvide kulumisega on näiteks kolm meetrit pikem, ei pruugi auto järsult pidurdades enam ülekäiguraja ees seisma saada...”

Eriti ohtlik on kulunud rehv märja tee puhul. Kuludes väheneb rehvi soonte sügavus, mille tõttu kehveneb märgades ilmastikuoludes vee ärajuhtimine rehvikontaktpinna alt. See omakorda põhjustab lõpuks vesiliugu ja tähendab märgatavalt pikemat pidurdusmaad.

Altjõe ütleb, et tihti tuuakse kulunud või väga soodsate internetist ostetud kehvade rehvide alla panemise soovi juures vabanduseks, et sõitmine toimub ainult linnas või et see on naise väike, soodne ja vana auto ning naine sõidab väga vähe. „Küsin selle peale tavaliselt, et kas on soov naist vahetada? Selleks on ka humaansemaid mooduseid. Ja järgmiseks küsin, kes tavaliselt lapsi transpordib? Lisaks on statistika järgi just linnas kõige rohkem avariisid!”

Millal tuleb vahetada rehve ühe-, millal kahe- ja millal neljakaupa?

Rehvid vajavad väljavahetamist, kui suverehvi muster on kulunud maksimaalselt 1,6 mm-ni ja talverehvide puhul 3 mm-ni, kuid soovitavalt peaks uute rehvide järele vaatama juba varem. Rehve vahetatakse aga olenevalt autost alati kahe- või neljakaupa.

„Minimaalne on ühel teljel ühesuguse kulumisastmega ühe kaubamärgi rehvid. Suur erand on nelikveolised masinad, kus on soovitav vahetada välja kõik neli rehvi korraga ühe profiili ja mustriga rehvide vastu. Miks? Sest tänapäeva autode sillageomeetria on maksimaalset sõidumugavust pakkudes nii täpseks aetud, et üks teistest erinev rehv võib selle sootuks rikkuda,” selgitab Männik, lisades, et komplikatsioone võib tekkida eriti neljaveolistel näiteks erinevate kõrgustega rehvide puhul, sest sel juhul pöörlevad rattad erineva kiirusega ja võivad lõpuks lõhkuda masinate vahekasti.

Kuidas määrata rehvide vanust?

1980. aastate algusest kasutatakse Euroopas rehvi küljel asuvat DOT-märgist, mis näitab rehvi valmistusaega. Koodi kaks esimest numbrit tähistavad valmistamisnädalat, viimased kaks aastat. Näiteks number 2017 näitab, et rehv on valmistatud 2017. aasta 20. nädalal. Kui koodi rehvi küljelt ei leia, on rehv toodetud 1970ndatel või varem või pole seda Euroopas kasutamiseks heaks kiidetud. Sellisel juhul põhjustab rehvi kasutamine tõsist ohutusriski.

Allikas: www.tireman.ee

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles