Talveajale minekut sobib tähistada seenelkäiguga
25. oktoober 2019, 16:40
/nginx/o/2019/10/25/12686549t1h7589.jpg)
Järgmisel nädalal hakkavad võimust võtma külmakraadid ja lükkavad seeneaja vähemasti mõneks ajaks varjusurma. Nii on just praegu paras aeg metsa minna ja liigirikkusel end rõõmustada lasta.
Selle loo autor sõitis koos seltskonnaga seenele reedel, 25. oktoobril ning pettuma ei pidanud. Viimasel ajal valitsenud soe ilm ühes parajate vihmasadudega oli seentele hoogu andnud.
Tõsi, enam pole varasügis ning mõni aeg tagasi külas käinud külm on oma jälje jätnud. Nõnda ei tasu loota suurt puraviku-, pilviku- või kitsemamplisaaki. Aga kes on vähegi eeltööd teinud ning seeneraamatuid sirvinud, teab, kus ja mida võib praeguse aja ning ilmaga loota. Ka puravikulisi leidub.
Juba oktoobri teises pooles olid pealetungile asunud suits-kollanutid, mida võib leida kevadest alates, kuid eeskätt sügisel ja sooja talve alguses. See on hea maitsega, okaspuukändudel ja lamapuidul kasvav seen, mis kupatamist ei vaja. Vahel olen metsaski mõne väikese suits-kollanuti kübara toorelt põske pistnud.
Ka sel korral kogunes kõige rohkem just suits-kollanutte, kokku kilo jagu. Seen ise on väike ja kerge ning korjatakse peamiselt kübaraid, tilluke suits-kollanutt sobib ka koos jalaga.
Teistest enam olid esindatud veel või-punakõrges, lehter-kukeseen, kühm-kantarellik, kännumampel, lilla ebaheinik ja kukeseen.
Lisaks rändasid seenekorvi järgmiste seeneliikide esindajad, mõnda rohkem, mõnda vaid üksainus: männiriisikas, oranž riisikas, väävelriisikas, liivtatik, võitatik, lambatatik, pruun sametpuravik, kännumütsik, peeker-ebalehtrik, hobuheinik, triibuline heinik, punakas puiduheinik, üdik, sügiskogrits, pihkane liimik, männiliimik, limavöödik, sügis-limanutt, mustjas pilvik ja tavaharmik.
Siinkohal tasub esile tuua tardseente hulka kuuluvat üdikut, mis mõne seenraamatu andmeil on söödav, teise väitel mitte. Samas on märgitud, et Lääne-Euroopas tavatsetakse üdikut süüa pärast kupatamist salatina. Paar nädalat tagasi väga värsket üdikut korjanud, lõikasime selle värske seene kuubikuteks ning segasime tomati ja kurgiga. Ühes küüslauguse kastmega mekkis väga hästi. Sedapuhku oli üdik vanem, otsustasime kupatada.
Ilm soosis äsjast seenelkäiku igati. Kuigi hommikul metsa jõudes oli temperatuur laskunud 4 kraadini, oli ilm selge ning kui metsast naasime, oli õhusoe kerkinud 15 kraadini. Igati paslik, kui talveaja saabumiseni jäi poolteist ööpäeva.
Kokku oli kahe inimese korjatud seente puhassaak sel korral 3,3 kilo. Pole paha ja kindlasti saanuks rohkem, aga jäime ka sellega rahule.
Alates aasta esimesest seenelkäigust 12. mail oleme kahe peale metsast koju toonud 46 kilo seeni. Võib öelda, et sellega on miinimumeesmärk täidetud ehk 40 kilo piir ületatud. Võrdluseks toon aga 2014. aasta, mil meie seeneaeg kestis 16. maist 19. detsembrini ja selle ajaga kogunes 111 kilo puhtaid seeni.
Kuigi nüüd lubab ilmaprognoos vähemalt mõneks ajaks külma, ei tasu aasta lõpuni lootust veel maha matta. Kui pärast oktoobri lõpu ja novembri alguse külmalainet uuesti soojaks läheb, vihma sajab ning õhutemperatuur mitu nädalat enam alla nulli ei lange, on lootust uuesti seenele minna. Midagi ikka leiab.
