Kallisseltsi rätikud elustusid digimustris

Kihnu muuseumi perenaine Eve Laos hoiab käes kallisseltsi rätiku digitrükis valminud kupongi. Foto: Urmas Luik

Kihnu muuseumi varud täienesid kallisseltsi rätikute digitrükitehnikas kupongidega, mille valmistas Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku eriala lõputööna Mari Pukk.

“Huvi põllekangaste ja rätikute vastu tekkis, kui olime kursusega Kihnu muuseumis praktikal ja Mare Mätas käis meile rääkimas nende kandmise tavadest,” märkis Pukk. “Seminaritöö kirjutasingi trükimustrilistest põlledest Kihnu traditsioonilises rõivastuses ja praktilise tööna lõin nende kangaste prototüübid. Digitaaltehnoloogias trükitud kallisseltsi rätikute kangas oli nii lai, et kõrvale mahtus veel omaette mustririba, mida saab kasutada näiteks vardakoti õmblemisel.”

Kogukonnasisese määratluse järgi kallisseltsi või kallissitsi rätikud jõudsid saare naiste ja noorikuteni nende merd sõitvate meestega. Originaalseid Tsaari-Venemaa manufaktuurides 19.–20. sajandi vahetusel kootud puuvillaseid rätikuid hoitakse Kihnus peredes põlvest põlve. Punasepõhjaline uhke lillemustriga rätik pannakse pähe, kui seljas on punase triibuga kört.