USA-st välja saadetud Maria Butina jõudis Moskvasse

Copy
USA vanglast vabanenud Vene relvaaktivist Maria Butina (keskel) laupäeval Moskva Šeremetjevo lennujaamas koos oma isa ja Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharovaga.
USA vanglast vabanenud Vene relvaaktivist Maria Butina (keskel) laupäeval Moskva Šeremetjevo lennujaamas koos oma isa ja Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharovaga. Foto: Mikhail Japaridze/TASS/Scanpix

USA-s kohtuotsuse järel üheksa kuud vangis veetnud Vene relvaaktivist Maria Butina saabus laupäeval Moskvasse, teatasid AFP ajakirjanikud. 

Florida Tallahassee vanglas karistust kandnud Butina lennuk maandus laupäeva hommikul Moskva Šeremetjevo lennuväljal.

Butina võeti Washingtonis kinni mullu 15. juulil enne USA presidendi Donald Trumpi ja Vene presidendi Vladimir Putini kohtumist Helsingis ja ta mõisteti detsembris registeerimata välisagendina tegutsemise eest 18 kuuks vangi. Ligemale poole karistusest oli ta enne kohtuotsust juba ära kandnud. 

Butina kuulutas pärast Moskvasse saabumist ajakirjanikele, et ei anna kunagi alla, sest tal pole selleks õigust. «Venelased ei anna alla,» lisas ta. 

«Mul on väga hea meel kodus olla. Ma olen väga tänulik kõigile, kes mind toetasid, Vene kodanikele, kes mind aitasid ja minu nimel kirju kirjutasid,» ütles Butina.

«Suur tänu välisministeeriumile ja diplomaatidele, kes seisid minu eest iga päev,» lisas relvaaktivist, kes võeti lennujaamas vastu lilledega. 

Butinat eskortisid läbi lennujaama tema isa ja Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova. 

Siberist pärit 30-aastane Butina kasutas oma sidemeid Ühendriikide rahvusliku relvakandjate ühinguga (NRA) kontaktide võrgustiku loomiseks kõrgete Vabariikliku Partei liikmetega. 

Ta tegutses käsikäes ameeriklasest elukaaslase, aktiivse vabariiklase ja NRA liikme Paul Ericksoniga. Tänu kõrgetele kontaktidele pääses Butina ligi vabariiklaste võimuladvikule.

Nende sidemete läbi õnnestus tal enne 2016. aasta USA presidendivalimisi saavutada kontakt toonase kandidaadi Donald Trumpi ja ühe tema pojaga. 

Vandenõu taga oli Putini liitlane ja Vene keskpanga asepresident Aleksander Toršin, kes ka plaani rahastas.

USA prokurörid on öelnud, et kuigi Butina tegutses avalikult ja tal puuduvad sidemed Vene luureteenistustega, kujutas ta endast Ühendriikidele ohtu.

Butina ise on öelnud, et viibis Ühendriikides magistriõppes õppimiseks ja selleks, et aidata tugevdada USA-Vene suhteid.

Butina oli ainus kolm aastat kestnud juurdluse käigus Moskva sekkumise suhtes USA valimistesse vahistatud ja süüdimõistetud Vene kodanik, ehkki süüdistus on esitatud veel mitmekümnele venelasele. 

Moskva peab tema karistamist poliitiliselt motiveerituks. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles