Briti parlament tõrjus Johnsoni ennetähtaegsete valimiste ettepaneku (4)
Briti seadusandjad lükkasid esmaspäeval tagasi peaminister Boris Johnsoni katse korraldada 12. detsembril ennetähtaegsed üldvalimised.
Johnsoni ettepaneku poolt hääletas 299 parlamendiliiget, vastu 70. Selle läbiminekuks olnuks aga vaja alamkoja 650 liikmest kahe kolmandiku ehk 434 saadiku toetust.
Ent valitsus kavatseb Johnsoni sõnul esitada juba teisipäeval uue eeelnõu valimiste korraldamiseks, mis vajab läbiminekuks vaid lihthäälteenamust.
Peaminister loodab valimistega taastada konservatiivide enamuse parlamendis, mis võimaldaks tal Brexiti viimaks teoks teha.
«See parlament ei saa enam seda riiki pantvangis hoida,» ütles ta seadusandjaile.
Ta lisas: «Meil on suurepärane uus (Brexiti) lepe ja on aeg, et hääletajad saaksid võimaluse avaldada oma seisukoha selle osas, ning asendada see teovõimetu parlament uue parlamendiga, et Brexit teoks teha.»
Esmaspäevase hääletuse eel aset leidnud tulises debatis arvustasid opositsioonerakonnad peaministrit teravalt.
«Siin on peaminister, keda ei saa usaldada,» ütles leiboristide juht Jeremy Corbyn Johnsoni täitmata lubadusi üles lugedes.
Ta meenutas, et Johnson lubas mitte kunagi taotleda Brexiti ajapikendust. Katteta oli tema sõnul ka lubadus, et Põhja-Iiri ja muu Ühendkuningriigi vahel ei tule tollikontrolli.
Liberaaldemokraadid ja Šoti Rahvapartei on teinud ettepaneku valimiste korraldamiseks 9. detsembril nende tingimustel. Ka Corbyn jagas seisukohta, et uusi valimisi on vaja, kuid Tööpartei nõuab muu hulgas, et esmalt tuleb välistada leppeta Brexiti võimalus ja kokku leppida tähtajas.
Suurbritannias peeti valimised üle kahe aasta tagasi, 2017. aasta juunis. Peaminister Theresa May konservatiivid soovisid ka siis ennetähtaegsetelt valimistelt tuge oma Brexiti-poliitikale, kuid olukord läks hoopis hullemaks, kui erakond kaotas alamkojas enamus.
Konservatiivid olid sunnitud otsima tuge Põhja-Iirik Demokraatlikult Unionistide Parteilt, mis ahendas valitsuse mänguruumi raskest Iiri piiri küsimuses.
Johnson ütles esmaspäeval Euroopa Ülemkogu alalisele eesistujale Donald Tuskile saadetud kirjas, et nõustub ELi otsusega anda Ühendkuningriigile 31. jaanuarini paindlikku ajapikendust, kuid ärgitab ELi liikmesriike selgelt välja ütlema, et uus ajapikendus 31. jaanuari järgsesse aega ei ole võimalik.
«Mul ei ole valikuvabadust teha midagi muud, kui kinnitada Ühendkuningriigi ametlikku nõustumist selle ajapikendusega,» kirjutas peaminister kirjas, märkides samas, et Brexiti edasilükkamine suruti talle peale tema tahte vastaselt.
Johnson on korduvalt lubanud, et ÜK lahkub EList hiljemalt 31. oktoobril, ükskõik kas leppega või ilma.
See ei ole siiski teoks saamas, sest parlament kohustas peaministrit ajapikendust taotlema.