Mölder: ühtegi apteeki üle Eesti ei tohiks reformi tõttu sulgeda
29. oktoober 2019, 21:35
Koalitsiooni apteegireformi töörühm arutas teiste muudatusettepanekute seas võimalust, et loobutakse nõudest, mis keelab ravimite hulgimüügiga tegeleval ettevõttel apteeke omada ja samuti on võimalus, et seadusest kaotatakse proviisoromaniku nõue.
Kui kaotada apteegireformist nõue, et ravimite hulgimüügiga tegelev ettevõte ei tohi samal ajal apteeke omada, ning loobuda ka nõudest, et apteegi enamusosalus peab kuuluma proviisorile, tähendaks see sisuliselt apteegireformi sellisel kujul ärajäämist, kirjutab ERR. Paarikümne ettepaneku seas olid ka need kaks koalitsiooni loodud apteegireformi senist käiku hindavas töörühmas teisipäeval arutlusel.
Arutelule lisab oma osa, et reformi ärajäämine on apteegikettide soov, kusjuures suurima apteegiketi Apotheka omanik Margus Linnamäe kuulub ise Isamaasse ning on erakonda toetanud, tema äripartner Ivar Vendelin annetas aga 100 000 eurot Keskerakonnale. Poliitikud ütlevad, et reformi arutelul puudub ärimeeste kuuluvuse ja annetustega seos.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder (Keskerakond) rääkis Postimehele, et eelkõige kaardistati täna erinevate erakondade seisukohti erinevates reformi puudutavates küsimustes. «Pigem me võtsime siin korra natukene aega maha, et arvamuste paljusust läbi selekteerida ja järgnevate nädalate jooksul leida selles küsimuses konkreetne ühisosa ja siis juba tulla tervikpaketiga välja,» kommenteeris Mölder. Ta ütles, et nüüd on käes aeg, kus tuleb leida kompromisse. «Kui me saavutame ühismeele, siis me läheme kindlasti edasi ja eks siis tuleb debatt parlamendi ette tuua.»
Täna jõuti Möldri sõnul aga kahe seisukohani: «Üks on see, et meil on suhteliselt väikene ajakene jäänud enne reformi jõustumist. See tähendab, et meil on aruteludega kiire, aga see ei tähenda, et meil ei peaks neid arutelusid omavahel olema. Teine on see, milles kõik erakonnad olid ühel meelel, et ühtegi apteeki üle Eesti ei tohiks ikkagi sulgeda selle reformi tõttu - me lähtume oma otsuseid tehes sellest, et sellises mahus ravimeid, nagu Eestis täna pakutakse, võiks ja peaks jääma samas mahus ka pärast reformi jõustumist,» rääkis Mölder.
On teada, et umbes 500 apteegist ei vasta apteegireformi nõuetele 329 ehk neil ei ole proviisorist omanikku või kuuluvad need hulgimüügiga seotud ettevõtetele.
Mölder ütles, et reformi põhiline murekoht on see, et proviisoriomandinõue seadusesse sissekirjutatuna ei ole 4,5 aasta jooksul rakendunud. «Me näeme, et selliseid proviisori omanduses olevaid apteeke on juurde tekkinud ainult 40, selle 4,5 aastaga. See ei olnud kindlasti see eesmärk, mida see reform omal ajal soovis rakendada. Soov oli ikka, et neid tekiks üle-eesti ligemale 300 juurde. Täna me näeme siiski, et meil on 329 apteeki, mis ei vasta nõuetele. Meie põhiline lähtekoht on ikkagi see, et leida lahendus, kuidas need 329 apteeki saaksid ka peale 1. aprilli 2020 oma tööd jätkata.»
EKRE riigikogu fraktsiooni aseesimees Helle-Moonika Helme kinnitas samuti, et lõplikke muudatusettepanekuid täna ei tehtud ning töö jätkub järgmisel nädalal. Helme sõnul on aga selge, et keegi taha, et inimesed jääksid pärast 1. aprilli apteegiteenuse kättesaamisel halvemasse olukorda.
«See seadus ei ole nelja aasta jooksul tööle hakanud ja viimase nelja kuuga ilmselgelt ei hakka samuti. Mistõttu praegune valitsus, kelle osalus selles kunagi vastuvõetud seaduses on praktiliselt olematu, ei saa selle seadusega sellisel kujul lõpuni minna, sest ette on näha, et olukord ei lähe paremaks, pigem vastupidi,» kommenteeris Helme. Ta lisas, et EKRE fraktsioonil seisavad ees kohtumised nii proviisorite kui ka apteegikettide omanikega ja töö probleemide lahendamiseks on veel ees.
2015. aastal riigikogus vastu võetud niinimetatud apteegireformiga lahutatakse Eestis alates 1. aprillist 2020 ravimite jae- ja hulgimüük ning kehtestatakse omandipiirang, mille järgi võib enamusosalus apteegis kuuluda vaid proviisorile. Reformi väljakuulutamisel anti viie aasta pikkune üleminekuperiood, mille jooksul said mitteproviisoritest omanikud jätkata apteegipidamist ning uute apteekide asutamise õigus jäi vaid proviisoritele.
Riigikogus kogunenud valitsuskoalitsiooni töörühm on kokku leppinud, et tuleva aasta 1. aprillil jõustuvad ravimiseaduse muudatused avatakse aruteludeks, et leida kujunenud olukorrale parim võimalik lahendus. Apteegireformi arutelu jätkatakse koalitsioonis järgmisel nädalal.