Valitsuse soovid teevad rahvaloenduse miljonite võrra kallimaks

Statistikaameti küsitleja. Foto: Mihkel Maripuu

Statistikaamet on valmistunud selleks, et 2021. aasta rahvaloenduse andmed saadaks riiklikest andmekogudest. Poliitikud tahaksid aga küsida inimestelt lisaküsimusi.

Kui eelmisel, 2011. aasta rahva- ja eluruumide loendusel kasutati registreid peamiselt abivahendina loenduse ettevalmistamisel, siis 2021. aasta loendus on plaanitud tehagi vaid registriandmete põhjal. Selle otsuse võttis statistikaamet vastu 2009. aastal ning registrite arendamisele on kulutatud miljoneid.

Ent kõike registritest siiski kätte ei saa. Nii soovitavad poliitikud, samuti keeleteadlased ja Tervise Arengu Instituut küsida inimestelt otse näiteks nende keelte- ja murdeoskuse ning tervena elatud aastate kohta. Rahvastikuminister Riina Solmani (Isamaa, pildil) sõnul takistab andmete puudumine rahvastikupoliitika kujundamist.