Tallinna uue eelarve siht on kahekordistada rahapuhvrit
31. oktoober 2019, 15:20
/nginx/o/2019/10/21/12674487t1h0760.jpg)
Tallinna 2020. aasta eelarve üldmaht on 823 miljonit eurot, mida on tänavusest eelarvest 8 protsenti enam.
Tegevuskuludeks on tuleval aastal planeeritud 648 miljonit eurot, rääkis linnapea Mihhail Kõlvart neljapäevasel pressikonverentsil. Suurim osakaal on jätkuvalt haridusel, mille puhul kasvavad summad nii investeeringute kui ka tegevuskulude osas.
Suurim tuluallikas on jätkuvalt üksikisiku tulumaks. Linnapea märkis, et omavalitsustel peaks olema laiem võimalus raha teenida, sealhulgas kohalike maksude abil. Linnapea ei plaani loobuda turismimaksu ideest. Valdkonna toetust ideele tema sõnul praegu küll pole, ent läbirääkimised jätkuvad.
Linnahalli osas märkis Kõlvart, et selgust on vaja saada veel kahes aspektis: esiteks ootab Tallinn endiselt Euroopa Komisjonilt tagasisidet linnahalli rekonstrueerimiseks vajaliku riigiabi loa osas. Teiseks aspektiks on läbirääkimised riigiga.
Tänavu kevadel vastu võetud järgmise nelja aasta riigieelarve strateegias on kirjas, et Eesti kui konverentsiturismi sihtkoha arendamiseks investeeritakse kogusummas 40 miljonit eurot linnahalli rekonstrueerimiseks rahvusvaheliseks konverentsikeskuseks. Samuti asub valitsus peagi arutama, kas anda linnahallile ka ooperiteatri funktsioon.
Kõlvart tõi välja, et linnal on valmisolek alustada järgmisel aastal linnahalli projekteerimisega ja selleks on eelarves ette nähtud miljon eurot.
Sel aastal võttis Tallinn vastu kaks lisaeelarvet ning tõenäoliselt jätkub sama praktika ka tuleval aastal.
Septembri lõpus valmis Tallinna järgneva nelja aasta eelarvestrateegia, milles on eesmärgina sätestatud hoida põhitegevuse tulude kasv suurem kui kulude kasv ning seda eesmärki on ka järgmise aasta eelarve koostamisel arvesse võetud.
Samuti on linnal eesmärk hoida vähemalt 30 miljoni eurost likviidsuspuhvrit, järgmiseks aastaks on planeeritud sellest aga ligi kaks korda suurem summa.
Lisaks plaanib linn hoida võlakoormuse madalal tasemel. Kui linn kaasaks välisvahendeid kogu planeeritud mahus ehk 35 miljoni euro ulatuses, jääks netovõlakoormuse määr 23 protsendi tasemele. Seadusega lubatud määr on aga 60 protsenti.