Pirital on puudu sadu kooli- ja lasteaiakohti

Lasteaed.

FOTO: Eero Vabamägi

Loen meediast, et Pirita linnaossa on tulemas suured investeeringud ja need on mõeldud pika perspektiiviga, selline jutt teeb mulle kui piritalasele ainult head meelt.

Aga süüvides veidi Tallinna eelarvestrateegia 2020–2023 eelnõusse, siis kahjuks ma head meelt ei tunne. Kuhu on jäänud üle kümne aasta oodatud investeeringud – koolid ja lasteaiad piirkonna elanikele, mida lubati juba 2009. aasta Pirita üldplaneeringu kehtestamisega?

Võrreldes teiste linnaosadega on Pirita väike ja elanikke on vähem. Statistikaameti andmetel on elanike arv 18772 (seisuga 01.10.2019), kuusteist aastat tagasi oli vaid 9384 (01.01.2003). Aktiivse arendustegevuse tulemusena on Pirita linnaossa kerkinud mitu uut elamurajooni, aga ei ühtegi uut koolimaja. Need kaks koolimaja, mis Pirital asuvad, ehitati juba aastal 1948. See on enam kui 70 aastat tagasi! Loomulikult on olnud uuendusi ja laiendusi, aga kindlasti mitte piisavalt.

Praegu õpib Merivälja põhikoolis 575 õpilast ja Pirita majandusgümnaasiumis 890 õpilast. Sealjuures Merivälja esimeste klasside õpilased saavad oma hariduse konteinerklassides, sest oma koolimajas klassiruume neile ei ole. Koolikohtade vajaduse arvutuse järgi (s.o 100 koolikohta 1000 elaniku kohta) on Pirital puudu vähemalt 412 koolikohta.

Lasteaiakohtade vajaduse arvutuse järgi (s.o 1000 elaniku kohta 60 lasteasutuse kohta) peaks Pirital olema 1130 kohta. Aastal 2019 on vaid 651 kohta ja puudu ca 480 lapsele koht haridusasutuses. See, et on ehitamata Pirita üldplaneeringuga lubatud uued lasteaiad Lepiku, Kase ja Karukella piirkonda, on tekitanud Tallinna haridusameti andmetel ootejärjekorra üle 1000 lasteaialapsele.

Nii liigubki Pirita linnaosast iga päev üle 40 protsendi õpilastest kodukohast eemale haridust saama. Teise linnaossa kooli minek ei ole alati nende esmane valik. Kas lapsele on tervislik ja turvaline veeta tund aega igal hommikul ummikus või ühistranspordis ja nii 180 päeva aastas? Kindlasti ei ole.

Kuidas lahendab olukordi Tallinna linnavalitsus? Näiteks Padriku uue elamukvartali ehitamisel eraldas TTP arendaja kinnistud, kuhu pidid kerkima lasteaed ja kool piirkonna uuselanikele. Tänaseks on seal valminud vaid lasteaed. Kooli rajamisest Tallinna haridusamet vaikib. Kinnistule on tekkinud küll autoparkla, lastemänguväljak ja uute investeeringutega nüüd ka lemmikloomade ala – aga mitte lubatud kooli.

Teise näitena võib tuua uue Päevakoera ja Kõlviku kinnistute detailplaneeringu, kus reformimata riigimaale planeeritud lasteaiast haridusamet loobus, sest leidis, et lasteaia järele vajadust ei ole ja ehitusõigus muudeti elamumaaks!

Kolmanda näitena võib tuua FKSM Kinnisvara rajatud Karukella korterelamute juurde 2000. aasta detailplaneeringus ette nähtud lasteaiahoone ehitamata jätmise.

Kas tõesti suhtume nii – pole haridusasutust – pole ka kohustust – pole ka lapsi? Aga lapsed on ja neid tuleb Piritale juurde.

Kaasava hariduskorralduse eesmärgiks on tagada kõikidele õpilastele õppimine kodulähedases tavakoolis. Oma eelarvestrateegiaid planeerides peab seda arvestama ka Tallinna linnavalitsus.

Tagasi üles