Tuleva aasta linnaeelarve on linnapea nägu

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.

FOTO: Sander Ilvest

Tuleva aasta linnaeelarve on vaikne ja tagasihoidlik, nagu ka praegune linnapea Mihhail Kõlvart – teeme palgad suuremaks, tänavad puhtamaks ning hoidume valijaid pahandada võivatest avantüüridest nagu näiteks Peatänava projekt.

Tõsi küll, vähemalt ühele osale valijatest täiesti vastuvõetamatu Mustakivi tee läbimurde jaoks on eelarves ette nähtud 600 000 eurot. Projekti vastaste rõõmuks järelikult järgmisel aastal asjaga paberilt kaugemale ei jõuta.

Rohkem kui tee-ehituses, on varem haridus- ja kultuurivaldkonna abilinnapea ametit pidanud Kõlvarti kätt näha linnaeelarve hariduse alajaotuses. Kui tänavune haridusvaldkonna eelarve oli 145 331 780 eurot, siis järgmisel aastal on see number 256 428 439 eurot. Sellest lõviosa läheb omakorda põhi- ja keskhariduse valdkonna rahastamiseks. Nii tõuseb põhi- ja keskkooliõpetajate töötasudeks mõeldud summa tänavuselt 14 392 988 eurolt 80 420792 euroni.

Kultuuriameti haldusala rahastus aga väheneb umbes veerandi võrra ligi 20 miljonilt eurolt 15 416 195 euroni. Sotsiaal- ja tervishoiuameti eelarve kasvab umbes kuue miljoni euro võrra 53 miljonilt 59 miljonini.

Investeeringud kasvavad samuti eelkõige hariduse valdkonnas. Haridusasutuste projekteerimiseks, ehitamiseks ja renoveerimiseks on tänavu ette nähtud ligi 50 miljonit eurot, möödunud aastal oli see summa 45 miljonit. Kultuuri ja muinsuskaitse investeeringud on umbes miljoni jagu tänavusest väiksemad.

Heakorda investeeritakse tuleval aastal, nii nagu linnaisad varem lubasid, tänavusest rohkem. Kui 2019. aastal on heakorra investeeringute summa umbes 5,8 miljonit eurot, siis järgmisel aastal 7,3 miljonit. Selle eest on aga nutune lugu teede ja tänavate investeeringutega. 2019. aastal on teede investeeringute kogusumma 46 726 237 eurot. Järgmisel aastal investeeritakse viie miljoni võrra vähem ehk 41 356 101 eurot. Veidi suureneb küll kergliiklusteede arendamiseks mõeldud investeeringute summa – 5,4 miljonilt 6,1 miljonini. Selle valdkonna investeeringutena on kirjas Filtri teed Kadrioru ja Ülemiste ühisterminaliga ühendav kergliiklustee (585 971 eurot) ning sadama-ala kergliiklustee Kalaranna tänava ja Reidi tee vahel (1 333 579 eurot). 2,5 miljonit on ette nähtud Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimiseks. Eelmise linnavõimu ajal oli plaanis sinna jalakäijate tänav rajada. 400 000 eurot tahab linn investeerida raudtee-aluste käigutunnelite rajamisse.

Kokkuvõttes on tegu ettevaatliku ning tumedaid tulevikustsenaariume arvestava eelarvega. «2019. aastal on Eesti majanduskasv näidanud stabiliseerumise märke, aga väljavaated tuleviku majanduskasvu osas näitavad aeglustumist. Kui eelnevatel aastatel oli Eesti majanduse reaalkasv aasta baasil 1,5–4,8 protsenti, siis siis 2019. aasta teises kvartalis oli SKT reaalkasv eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3,6 protsenti,» tõdetakse eelarve seletuskirjas.

Tagasi üles