NASAt huvitab, kuidas tekkis Euroopa suuruselt teine kõrb

Inna-Katrin Hein
Copy
Ukraina lõunaosas asuvad Oleški liivadüünid
Ukraina lõunaosas asuvad Oleški liivadüünid Foto: ZUMAPRESS.com/scanpix

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur NASA avaldab aegajalt satelliidifotosid meie planeedi huvitavatest ja looduskaunitest paikadest. 

Hiljuti tehtud foto pärineb Ukrainast, selle tegi Landsat 8 satelliit. See pakub huvi NASA teadlastele, kuna ei ole täpselt teada, kuidas pildil olev objekt tekkis.

Pildil on Oleški liivadüünid Ukraina lõunaosas Hersoni oblastis, mis asuvad Dnepri jõe lähedal.

Tegemist on Euroopa suuruselt teise kõrbega, mille pindala on 161 ruutkilomeetrit.

Teadlastel ei ole vastust sellele, kuidas see kõrbeala tekkis ning seetõttu levib mitu teooriat. Ühe teooria järgi on see Dnepri jõe kuivanud põhi – Dnepr kulges varem nende düünide alal, kuid nüüd on 10 kilomeetrit põhjapool.

Ukraina lõunaosas asuvad Oleški liivadüünid
Ukraina lõunaosas asuvad Oleški liivadüünid Foto: ZUMAPRESS.com/scanpix

Teise teooria järgi on kõrbe tekkes süüdi miljonid lambad, kes olid 18. – 19. sajandil sealsetel karjamaadel. Lambad hävitasid tamestiku, tuues kaasa ala kõrbestumise, mida omakorda süvendasid tuule tekitatud erosioon ja maastikupõlengud.

Piirkonda on istutatud mände, mille abil loodetakse kõrbestusmist peatada.

NASA võrdles piirkonnast tehtud vanemaid ja hiljutisi fotosid ning märgati, et kõrbestumine on laienenud. Teadlased loodavad lahendada mõistatuse, kuidas see liivakõrb tekkis. 

Euroopa suurim kõrb on Hispaania 280 ruutkilomeetri suurune Tabernas.

Seal on näiteks filmitud Sergio Leone 1964. aasta spagetivestern «A Fistful of Dollars» (Peotäis dollareid) ja 1966. aasta linateos «The Good, the Bad and the Ugly» (Hea, paha ja inetu).

Nende filmide peoasas on Clint Eastwood.

Clint Eastwood 1966. aasta spagetivesternis «Hea, paha ja inetu»
Clint Eastwood 1966. aasta spagetivesternis «Hea, paha ja inetu» Foto: Rights Managed/Ronald Grant Archive / Mary Evan/Scanpix
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles