/nginx/o/2019/11/04/12715046t1hc08f.jpg)
Vana-Narva maketi tulevikust hoolivad isikud panid pead kokku ning arutasid võimalust anda papist linn üle Narva muuseumile. Praegu kastidesse kokkupakituna oma saatust ootav makett loodetakse uuesti kokku panna, et siis unikaalne ekspositsioon avada, juba kahe-kolme kuu pärast.
31. oktoobril toimus Narva muuseumi direktori Ivo Posti algatusel kohtumine, millest võtsid lisaks Postile endale osa Vana-Narva maketi autor Fjodor Šantsõn, Narva volikogu liikmed Sergei Lvov ja Katri Raik, ettevõtluskonsultant Stanislav Pirk ning Narva linnavolikogu liige ja linna esindaja SA Narva Muuseum nõukogus Aleksei Mägi.
Mägi sõnul olid kõik kohtumisest osavõtnud nõus ettepanekuga algatada maketi üleandmine Narva muuseumile, mille juhtkond võiks kultuuriministeeriumi kaasabil leppida kohaliku ettevõtja Aleksandr Brokiga kokku maketi paigutamises tollele kuuluvatesse ruumidesse aadressil Tiimanni 1с.
Me oleme huvitatud selle maketi säilitamisest ning sellest, et see ka lõpuni valmis saaks. Sellest ei pea saama turismiobjekt, ent igal juhul jääb makett selleks objektiks, mis on äratanud huvi Vana-Narva vastu. Ent tahaks, et ka Fjodor Šantsõn ise ütleks, mida tema tahab.
Meie poolt osaleb kohtumistel Aleksei Mägi, kuna ta kuulub Narva muuseumi nõukogusse. Minu poolt on heakskiit olemas − ma toetan võetud suunda −, kõik nüansid aga otsustavad läbirääkimistel osalejad.
Fjodor Šantsõni leping linnaga saab läbi 8. novembril, ent keegi teda kohe välja ajama kindlasti ei hakka: nii nagu ta endise lasteaia ruume seni kasutas, nõnda kasutab ta neid ka edasi, kuni me lahenduse leiame.
Brokk ütles oktoobris Põhjarannikule, et on pakkunud Narva võimudele maketi jaoks sobivat varianti − Tiimanni tänaval paikneva endise mööblivabriku haldushoone saali. "Mul on isegi 40 ruutmeetri võrra suurem ruum, lisaks on olemas saal, kus saab jutustada ja filmi näidata, nii et see on igati hea koht."
See variant meeldib ka maketi autorile Fjodor Šantsõnile, kes on mures vaid selle pärast, kes neid ruume üleval hakkab pidama. "Kommunaalteenuste eest tuleb maksta, mulle aga käib see üle jõu. Mina võin otsustada mida tahes, ent lõppotsuse langetab ikkagi linn."
Nagu Põhjarannik juba varem kirjutanud on, hakkas Fjodor Šantsõn sõjaeelse Narva maketti mõõtkavas üks sajale maja maja järel tegema 1995. aastal, ent alates 8. novembrist koondatakse Šantsõn Narva arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ametist.
Sõjaeelse Narva pooleliolev makett viidi 2019. aastal Narva raekoja saalist ära, kuna raekoda läheb rekonstrueerimisele ja papist maketi jaoks pole seal enam kohta. Papist linn koliti osadeks lahti võetuna õnnelikult uude, ajutisse ladustamispaika − ühte Narva endisesse lasteaeda. Sinnasamasse tehti ka maketi autori ajutine töökoda.
Narva võimud pole suutnud 2016. aastast peale otsustada, mis Vana-Narva maketist edasi saab ja kus seda turistidele näitama hakatakse. Makett ise on nende aastate jooksul aga väga populaarseks saanud. Oma kolossaalse töö ja Narva ajaloo populariseerimise eest sai Fjodor Šantsõn 2015. aastal president Toomas Hendrik Ilveselt Valgetähe teenetemärgi.
31. oktoobril aset leidnud kohtumist kommenteerides ütles Narva muuseumi direktor Ivo Posti Põhjarannikule, et mingeid konkreetseid kokkuleppeid esialgu ei ole, ent saadud on nõusolekud maketi üleandmiseks muuseumile ja ümberkolimiseks Aleksandr Brokile kuuluvatesse ruumidesse.
"Fjodor Šantsõn juba ütles, et teda selline lähenemine rahuldab, ning praegu on vaja linnavalitsuse otsust," kordas Posti. "Põhimõtteliselt, nagu ma aru sain, linnavalitsus linnapea isikus on nõus, ent kõik oleneb sellest, millistes [maketi üleandmise] tingimustes me kokku lepime."
See on suur töö, kuid selle saab kiiresti ära teha.
Ivo Posti
Ka Šantsõni enda on muuseum nõus oma koosseisu võtma, et maketimeister oma tööd jätkata saaks.
Posti sõnul tuleb kokku arvutada ka selle ettevõtmise rahaline pool. "On ju selge, et muuseum ei saa tegutseda iseenda kahjuks. Ma arvan, et sellest tuleb nullprojekt, kuid meile see sobib."
Õhus on ka omandiküsimus. Posti meelest on võimalik nii maketi üleandmine muuseumifondi kui ka kasutusõiguse üleandmine − kõik see tuleb lähiajal ära otsustada. "Tahan sel nädalal kõikidele küsimustele vastused saada ja kokkulepped saavutada."
"Mõnikord on lihtsalt tarvis täielikult põhja langeda, mõistmaks, et enam sügavamale laskuda pole võimalik," on Posti rahul, et probleem lõpuks lahendatud saab.
Narva võimude esindaja muuseumi nõukogus Aleksei Mägi kinnitas, et muuseumi juhtkond analüüsib praegu Broki esitatud tehnilist dokumentatsiooni. "8. novembril aga toimub kultuuriministeeriumis kohtumine, kus hakatakse arutama Vana-Narva maketi üleandmise tingimusi ja üksikasju ning maketi võimalikku paigutamist Aleksandr Borokile kuuluvatesse ruumidesse." Kultuuriministeerium on sellesse protsessi kaasatud SA Narva Muuseum kaasasutajana.
Ivo Posti sõnas, et neil on plaanis papist maketi alusel kokku panna täiemahuline ekspositsioon ning et muuseumil on selleks rohkem võimalusi kui linnavalitsusel. "Põhiline on see, et muuseumil on arusaam sellest, kuidas ekspositsiooni teha, kuidas sellega tegelda jne."
Sihtasutuses Narva Muuseum on peagi ees juhatuse liikme valimine ning Posti pole esialgu kindel, kas ta saab seda tööd jätkata või mitte.
"Ma loodan, et isegi kui ma tulevikus ei jätka, siis kõikide kokkulepete olemasolu korral saab maketi külastajatele vaatamiseks avada kahe-kolme kuu pärast. See on suur töö, kuid selle saab kiiresti ära teha," on ta veendunud.
Põhiline töö seisneb Posti sõnul väljapaneku oskuslikus kujundamises: kaasnevad fotod, valgustus jms. Loomulikult saab külastus olema tasuline, ent Posti ei kahtle grammigi, et Vana-Narva papist makett on perspektiivikas eksponaat.
"Küsimus pole selles, kuivõrd hästi või halvasti on see makett tehtud, on see õnnestunud materjal või mitte − see kõik pole üldsegi tähtis. See on väga hea turismiobjekt, mis inimestele meeldib. Makett näitab Vana-Narvat sellisena, nagu see oli, olgugi et lisatud on ka autori enda fantaasiat. Lisaks on oluline selle maketi suurus − midagi säärast kusagil mujal Eestis ei ole," sõnas muuseumi direktor.
Narva linnavolikogu ja riigikogu liige Katri Raik märkis kohtumise tulemuste põhjal, et on tänulik Ivo Postile, kes võttis vastu väljakutse vedada eest maketi eksponeerimist Narvas.
"Kui maketiga tegeleb edasi muuseum, on maketi meistrile Fjodor Šantsõnile tagatud töökoht ja võimalus makett lõpetada. Tuleb hoida hinge kinni, et keegi osapooltest ümber ei mõtle ja head tahet jagub ka uude nädalasse," sõnas Raik.
