Haigena tööle või kooli? Suur osa Eesti inimestest kergemate tervisehädadega koju ei jää

Foto: Pexels

44% eestimaalastest leiab, et kerge tervisemure pole piisav põhjus töölt või koolist koju jäämiseks, selgus Apotheka tellitud Kantar Emori äsjasest tervisekäitumise uuringust.

Uuringust selgub, et mida kõrgem on inimeste haridustase, seda enam peetakse üldiselt õigeks jääda end kergema haigusega koju ravima. Samas on selgelt näha, et käärid hoiakute ja reaalse käitumise vahel on suured: kõrgema hariduse ja suurema sissetulekuga inimesed kalduvad märksa enam põhjendama haigena tööleminekut sellega, et olulised kohustused ei võimalda kodusele ravile jääda. 

 „Selleks et organism saaks keskenduda paranemisele, on vaja kehale puhkust ja taastumisaega anda. Haiguse välja ravimata jätmise ja taastumisaja puudumise tõttu on üsna tõenäoline, et ollakse palju kauem tõbised või ka tihedamini haiged,“ ütles Apotheka proviisor Anne-Mai Rogenbaum. „Lisaks on välja ravimata haigusel oht pikaajalisteks tagajärgedeks, näiteks võib välja kujuneda krooniline haigus.“

Selles olukorras on tähtis roll ka tööandja kommunikatsioonil ja hoiakul, mis soodustaks töötajal haigena koju jäämist, vältimaks haiguse süvenemist ja kolleegide nakatamist. Mis on need põhjused, miks inimesed haigena siiski koju ei jää? Uuringust selgus, et 44% palgatöötajatest läheb haigena tööle rahalistel põhjustel. 40% neist, kes iseendale tööandjad, tõid põhjuseks asendaja puudumise, kes tööülesandeid nende eest teha saaks. Samas ei jää ka 30% palgatöötajatest just asendaja puudumise tõttu haigena töölt koju.

Veelgi murettekitavam on see, et 91% kooliõpilastest on läinud haigena kooli, kuna on kartnud, et vastasel juhul jäävad õppetöös teistest maha.  „Kool on üks tõenäolisemaid kohti haigestumiseks, kuna seal viibivad inimesed päevast päeva pikalt ning puutuvad teineteisega lähedalt kokku,“ sõnas proviisor. „Kindlasti ei tohi teiste õpilaste sekka minna palavikuga. Isegi kui hommikul ei ole veel palavik kuigi kõrge, on mõistlik ikkagi koju jääda ja lubada organismil keskenduda paranemisele.“

Gripi kui ühe raskemini kulgeva ülemiste hingamisteede viiruse ennetamiseks on proviisori sõnul kõige kindlam kaitse vaktsineerimine. „Kui vaatamata kõigile püüdlustele hakkab ikka mingi haigus külge, siis on mõistlik aeg maha võtta, puhata ning rohkelt vett või teed juua,“ soovitas proviisor Rogenbaum. „Kindlasti võiks ootamatuks haigestumiseks olla kõigil kodus ka valik tooteid, mis aitavad kiiremini paraneda ja leevendavad haigussümptomeid: valuvaigisti ja palavikualandaja, ravimid nohu, köha ja kurguvalu vastu.“

Apotheka tellitud ja Kantar Emori tehtud tervisekäitumise uuringu sügislaine küsimustele vastas 1277 Eesti elanikku vanuses 18–84. Augustis 2019 toimunud veebiküsitlus on esinduslik kogu Eesti elanikkonna suhtes.