Solman: palun vabandust, kui kellelgi jäi mulje, et ma soosin perevägivalda (18)
5. november 2019, 13:05
Rahvastikuminister Riina Solman palus täna vabandust selle eest, kui kellelgi jäi mulje, justkui oleks ta eile Lääne-Tallinna keskhaigla naistekliinikus esinenud perevägivalda soosiva ettekandega.
Riina Solman avaldas oma selgituse sotsiaalmeedias ning Postimees avaldab selle täismahus
Sain mulle helistanud ajakirjanikelt teavet, et sotsiaalmeedia kihab täna Postimehes ilmunud loo tõttu. Kohtumisest naistekliinikus on lisaks sünnitushüvitise teemale ära toodud ka poolik mõttekäik, mida perevägivallast rääkides kasutasin ja millest jäi eksitav mulje nagu peretüli, mis muutub füüsiliseks, ei olekski perevägivald.
Kõige olulisem siinkohal – löömine ja haiget tegemine on kindlasti vägivald!
Lisaksin väikese selgituse, et ma ei andnud perevägivallale soosivat hinnangut ja ma vabandan, kui selline mulje võis kellelgi tekkida.
Ministrina pean oma suurimaks missiooniks perevägivalla vastu võitlemist!
Mis täpsemalt toimus?
Mul oli eile Pelgulinna sünnitusmaja naistenõuandlas väga meeldiv kohtumine lapseootel naistega. Rääkisime planeeritavast tulumaksuseaduse muudatusest, mis kaotab ära ebaõigluse, mille tõttu aasta lõpus mitme kuu eest sünnihüvitist saavate naiste maksuvaba tulu vähenes. Rääkisime ka muudel olulistel teemadel, sh peresuhetest. Olen arvamusel, et perekonnas tuleb heade suhete nimel kõigil pooltel pingutada. Üksteise mõistmine, võrdsete partneritena suhtlemine ja emotsionaalne seotus ning teineteisele andestamise oskus on turvalise peresuhte vundamendiks. Samas ei pea keegi perevägivalda taluma ja selle osas tuleb olla nii perekonnas kui ka lähedalolevatel inimestel sallimatud. Perevägivalda ei õigusta miski. Vastava selgituse edastasin ka Postimehele.
Kuid nii nagu ka eilsel kohtumisel kinnitasin, pidasin silmas eelkõige seda, et peresuhetes on oluline, et pereliikmed sooviksid ja oskaksid omavahel suhelda ning püüaksid üksteist mõista. Tähtis on, et liigemotsionaalsusest ja tülitsemisest ei saaks argipäeva osa ning sellest ei kasvaks välja vägivalda. Kui selline olukord siiski tekib, siis sellega leppida ei tohi! Vaimsel alistamisel ja füüsilisel vägivallal ei saa olla kohta inimeste omavahelises suhetes.
Perevägivalla puhul tuleb kindlasti kohe abi otsida. Nõu saab küsida kas ohvriabi tasuta kriisitelefonilt 116006 või naiste tugitelefonilt 1492. Tõsisemate juhtumite puhul tuleb kindlasti politseisse pöörduda ning fikseerida tekitatud vigastused meditsiiniasutuses.
Soovitan alati vastu võtta ohvriabi pakutud nõustamise ning psühholoogise abi. Kui vägivaldses peres on lapsed, siis on oluline pakkuda ka neile psühholoogilist tuge. Ükski inimene ei pea perevägivalda taluma!
Kes soovib seda väga tõsist teemat ja minu arvamusi lähemalt kuulda, siis astusin suvel arvamusfestivali raames sel teemal üles paneelis «Miks on Eesti peredes nii palju vägivalda?».