Harju talus särab sadu medaleid
6. november 2019, 08:32
Eesti olümpiakomitee tunnustas hiljuti Eesti kõige sportlikumaid perekondi. Tartumaalt pälvis tunnustuse perekond Kook, kes osaleb pidevalt mitmesugustel spordivõistlustel Eestis ja välismaal ning on kodukohas teisedki pered pannud mängima indiaca’t.
Perekond Kook elab Peipsiääre vallas Haapsipea külas Harju talus ning koosneb seitsmest liikmest: isa Viljar Kook, pojad Sander, Kristjan ja Veiko Kook, tütred Annely ja Enelin Kook, ema Sirle Tollimägi ning vanaema Viive Kook. Isa ja ema töötavad kohalikus puiduettevõttes OÜ Kroonipuu: Viljar Kook on tehnikajuht ja Sirle Tollimägi pakketööline.
Sport on selles majas au sees ning seda kinnitavad nii riiuleil, seintel kui ka kapipealseil leiduvad autasud ja karikad. 2004. aastast on koju toodud 477 medalit eri aladelt.
Spordipisik on pärit isalt ja emalt, kelle kõrval on ka lapsed hakanud sporti armastama. «Kui ise võistlustele läksin, võtsin lapsed kaasa. Siis tulid koolis erinevad spordialad, kus nad ise võistlustahet välja näitasid,» rääkis Viljar Kook. Ta ise on tegelenud maadluse, pallimängude, krossijooksu ja kergejõustikuga.
Vanemad ees, lapsed taga
Ema Sirle Tollimägi on seinale riputanud mitmeid kergejõustikualade medaleid, lapsed on tegelenud erinevate aladega, näiteks vanim poeg Veiko Kook on võtnud ette maratone ja triatloneid.
Tore on see, et keegi märkab. Proovime teha vaikselt oma asja ja kuulsust taga ei aja, ütles Tartumaa kõige sportlikuma pere isa Viljar Kook.
Kõige sportlikumate perede tunnustamisel avaldatigi tänu neile, kes paistavad silma liikumislembusega, selgitas Eesti olümpiakomitee liikumisharrastuse juht Peeter Lusmägi. «Paljud hoiakud ja väärtused saavad alguse just kodust ja lapsepõlves ning armastus spordi vastu on üks nendest,» ütles Lusmägi. Ta lisas, et eeskujuks on need pered, kus sportlik eluviis on igapäevaelus lahutamatu osa.
Kogu pere ühine lemmikala on indiaca. Elutoas riiulil on värviliste sulgedega palle, mis selle sportmängu juurde kuuluvad. «Paljud küsivad, kas te mingit normaalset sporti ka teete, ainult indiaca kogu aeg,» muigas Viljar Kook. Tegelikult nakatas pere selle mänguga ema Sirle Tollimägi, kes hakkas esimesena indiaca-trennis käima. «Kui Viljar hakkas mind trenni vedama, tuli ta lõpuks ise ka. Ja sealt läks asi edasi,» sõnas Tollimägi. Varsti läksid trenni ka lapsed. «Tahtsin trenni kaasa minna, mis ma ikka kodus passin. Mulle pole kunagi niisama olemine meeldinud,» ütles Veiko Kook.
Õige pea hakkas pere käima võistlustel, Veiko Kook teenis oma esimese kuldmedali 2014. aastal Luxemburgis juunioride maailmakarikavõistlustel. Selle aasta Peipsi suvemängudelt võitis pere 11 medalit ning novembris osalevad nad valla indiaca-võistlustel. Veiko Kook loodab lähitulevikus osa võtta veel Saksamaa maailmakarikaetapist, et viimast korda juunioride klassis mängida.
Pere nakatab teisigi
Perekond Koogi eeskujul on Peipsiääre vallas mõned teisedki pered koos sportima hakanud. Indiaca on muutunud menukamaks, seda suuresti tänu kohalikule sõbrapäevaturniirile. «Seal oli nii, et varasem mänguoskus polnud vajalik. Igaüks tuli kohale, pani nime kirja ning võistkonnad loositi mängima. Nii sai koos veeta lõbusa päeva,» rääkis Viljar Kook.
Kohalikul tasandil jääb tema sõnul puudu kergejõustikuvõistlustel osalejatest. «Miskipärast arvatakse, et ei saada hakkama. Ometi ei peaks otsus selle taha jääma, kas tulemus on piisavalt hea. Läheb nagu läheb,» selgitas Viljar Kook.
Pere noorematel liikmetel tuleb mõnikord spordi pärast ka sõpradele «ei» öelda. «Ikka on nii, et sõbrad kutsuvad välja, aga ma ei saa minna, kui järgmisel päeval on võistlused,» ütles Enelin Kook. «Kui mul on valida, kas liigutan ennast värskes õhus või magan terve päeva maha, siis muidugi teen seda, mis on mulle kasulikum.»
Suurt abi on perele indiaca harrastamisel pakkunud ka kohalik vald. «Indiaca on kallis ala, kui sõitude eest tuleb ise maksta,» selgitas Viljar Kook. «Ükskord läksime põhimõtteliselt kogu perega välisvõistlustele. Kui sõit on ühe inimese kohta ligi 300 eurot, siis tuleb kokku kopsakas summa. Aga vald aitab ja saame hakkama.»
Kui pere parajasti ei spordi, jälgivad nad telerist spordivõistlusi. Eesti parimateks sportlasteks peab perekond Kook Magnus Kirti, Ott Tänakut ja Maicel Uibot. Ala, millest selles peres keegi väga rõõmu ei oska tunda, on jalgpall. «See on mäng, millest ma absoluutselt aru ei saa. Kui valida ralli või jalgpall, siis ikka vaatan esimest, seal midagi vähemalt juhtub,» märkis Enelin Kook. Et spordiülekannete vaatamisel eri maitsete pärast tühjast tüli ei tõuseks, on koju soetatud kolm telekat.
Tartumaa kõige sportlikuma perekonna tunnustus oli Viljar Koogi sõnul ootamatu. «Sain meili, et Eesti olümpiakomitee kutsub meid Tallinna. Esimese hooga mõtlesin, et see on küll mingi jama,» meenutas isa. Au ja kuulsus neile siiski oluline pole. «Tore on see, et keegi märkab. Proovime teha vaikselt oma asja ja kuulsust taga ei aja,» ütles Viljar Kook.
Tartumaa tänavune kõige sportlikum pere peab kõige tähtsamaks, et nad kõik oleksid õnnelikud ja omavahel hästi läbi saaksid. Sporti teevad nad isa sõnul nii kaua, kuni autol kütust jagub.