Kiik: apteegireformi võiks teha etapiti

Sotsiaalminister Tanel Kiik.

FOTO: Mihkel Maripuu

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on apteegireformi puhul osutunud takistuseks apteekidele õiglase hinna määramine, ministri enda hinnangul võiks üleminek uuele süsteemile toimuda etapi kaupa.

Kiik ütles riigikogu infotunnis küsimusele vastates, et ministeerium on koos ravimiametiga välja selgitanud juba praeguseks apteegireformi nõuetele vastavaid apteeke ning neid, kus on vaja muuta omandisuhteid, takistuseks on osutunud õiglase hinna määramine.

«Ehk kui müüjate seisukohalt on õiglane hind kaks-kolm korda suurem kui ostjate vaates, siis – olles ka ise kunagi tegelenud üsna mitu aastat kinnisvaravaldkonnas erinevate müügitehingute nõustamise ja läbiviimisega – sellisel juhul on väga raske kokkuleppele jõuda,» sõnas Kiik.

Kiige sõnul on ka küsimus, kas hulgimüüjad asuvad oma apteeke kohandama või nad ootavad koalitsiooni töörühma otsuseid ja teevad oma valikud selle põhjal.

«Ehk see mure võib-olla, kui küsida, riski seisukohalt ongi see, et kui neid taotlusi tuleb väga palju ühekorraga, näiteks lühikese perioodi jooksul viimase paari kuu sees, kus tuleb 300 apteegi puhul kas siis rääkida nende tegevuse lõpetamisest, omandisuhte muutmisest või uute apteekide asutamisest, siis tekib muidugi küsimus, kas me jõuame seda haldussuutlikkuse seisukohalt ära teha,» märkis Kiik.

Kiige hinnangul võiks üle minna etapi kaupa, mis aitaks seda teha sujuvamalt ning keskenduda piirkonna vajadustele. «Ma olen ka ise pakkunud siin ühe võimaliku lahendusena välja, et just teha seda üleminekut võib-olla näiteks etapiviisiliselt, regiooni kaupa, otsustada, kas enne maapiirkonnas, siis linnad ja erineva suurusega asulad, või teha seda ka geograafiliselt mingites maakondades enne.»

Ministri sõnul tagaks etapi kaupa üleminek, et apteegiteenus üleminekuperioodil üheski piirkonnas ei katkeks. Ettepanekut arutatakse ka koalitsiooni töörühmas.

Tuleva aasta 1. aprillil peaks jõudma lõpule viieaastase üleminekuajaga apteegireform, mille tulemusel lahutatakse ravimite jae- ja hulgimüük ning apteekide pidamise õigus jääks üksnes proviisoritele. Ühtlasi lõppeb siis üleminekuperiood, mille jooksul tuleb apteegid viia nõuetele vastavusse.

Üks peamisi muudatusi puudutab proviisoromandi nõuet, mille kohaselt peab üldapteegi enamusosalus kuuluma proviisorile, kes võib olla seotud kuni nelja apteegiga üle 4000 elanikuga linnas ning peab ühes neist ka juhatajana töötama. Muudatuste eesmärk on tugevdada proviisori rolli tervishoiusüsteemis, tagada apteegiteenuse erialane areng ja vähendada ärihuvide mõju apteegiteenusele.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles