Hundijaht algas, jahimehed ootavad lund

Kaspar Koort
, ajakirjanik
Copy
Et hundijaht saaks toimuda nagu kord ja kohus, on tarvis lund. Sellel mullu jaanuaris tehtud fotol panevad plaani paika Värska jahiseltsi kütid.
Et hundijaht saaks toimuda nagu kord ja kohus, on tarvis lund. Sellel mullu jaanuaris tehtud fotol panevad plaani paika Värska jahiseltsi kütid. Foto: Tomi Saluveer

Läinud reedel algas tänavune hundijahihooaeg. Jahi esimene nädalavahetus möödus võsavillemitele õnnelikult: nagu kinnitas keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko, pole seni ühestki kütitud hundist teada antud.

«Vaja on esimest lund, et asi tõsisemalt käima läheks,» selgitas Rakko. «Mõni juhuslik küttimine enne seda võib tulla, aga loomadele jälile jõudmiseks on tarvis ikka lumevaipa.»

Sama tõdes ka Tartumaa jahiseltse ühendava Tartu jahindusklubi tegevjuht Tõnu Peterson: praegu pole mõtet hundijahti pidada, kui mõni susi enne lume tulekut ka kütitakse, siis põdrajahi käigus ja juhuslikult.

Peterson kuulub Tartu lähedal tegutsevasse Vahelaane jahiseltsi ning on huntide Tartu-Jõgeva ohjamisala koordinaator. Kuna hundid on suured rändajad, on ohjamisalad maakondadeülesed ning seega ei saa otseselt öelda, kui mitu hallivatimeest sel hooajal Tartumaal lasta tohib. Kogu Eesti peale on esmaseks küttimismahuks määratud 61 isendit, Tartumaad puudutavatel ohjamisaladel (Alam-Pedja, Tartu-Jõgeva, Põlva-Tartu, Valga-Tartu) tohib küttida 16 hunti. Hundijaht kestab 28. veebruarini ja Rakko lisas, et jahiaja jooksul korrigeeritakse kütitavate huntide arvu vastavalt seireandmetele ja kiskjakahjustustele.

Küttida võib üksikuid loomi, mis tähendab, et tuleb pidada varitsus- või hiilimisjahti.

Et tabada just nn nuhtlus­isendeid, võib küttida üksikuid loomi, mis tähendab, et tuleb pidada varitsus- või hiilimisjahti. Varasematel aegadel levinud moodust, kus hundikarjaga metsakvartal piirati ümber punaste lippudega, seetõttu praktiseerida ei saa ning jahimeestele teeb see asja mõnevõrra keerulisemaks, möönis Peterson.

Aimar Rakko sõnul läheb hundil Eestis praegu hästi: hallivatimeeste arvukus on kasvanud umbes 15 protsenti. Kui mullu oli Eestis 20 hundipesakonda, siis tänavu 23-24. Ametlik küttimise maht lähtub eesmärgist tagada Mandri-Eestis 20 pesakonna olemasolu ning et populatsioon jaotuks võimalikult ühtlaselt hundile sobilike elupaikade vahel.

Möödunud jahihooajal võis Eestis küttida 65 hunti. Kütiti 66 hunti, neist kuus eriloaga väljaspool jahiaega, et vältida kahjustusi, mida võsavillemid tekitavad.

Ka tänavu on välja antud eriluba ühe hundi küttimiseks Raplamaal, seda nuhtlusisendit pole seni tabatud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles