Tapa naised tahtsid poliitikat teha

Naisvõimlejad Tapa kehakultuurikursustel 1920. aastate lõpus. Foto: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

Kuigi 90 aastat tagasi kuulus Tapa linn hoopis Järvamaa koosseisu, kajastas tollane Virumaa Teataja ikka ka Tapa asju. Paljuski seetõttu, et Tapal tegutses usin kirjasaatja, kes sedapuhku oli oma kirjatükile alla kirjutanud nime Jaan Uuetoa. Iseasi, kui õige see nimi oli.

5. novembri Virumaa Teataja kirjutab: “Tapal on nüüd oma “Uudised” – oma ajaleht. Ilmunud on juba kolm (!) numbrit, ja kui niisugused soojad ilmad, nagu seni on olnud, edasi kestavad, siis ehk ilmub veelgi mõni number. On teine küll pisuke ja äbarik nagu sügisene kanapojuke, aga elab!

Kuigi iga tapalane nagu “Meie Isa” palvet teab, et iseseisva ajalehe asutamine Tapal on sama vähetasuv kui kaubasadama avamine Kruusbachi silla juurde, leidub siiski veel inimesi, kes tahavad Tapal toimetajad olla. Mis sellest, et leht heal juhul ainult mõne numbri ilmuda saab. Toimetaja jääb ikka toimetajaks, toogu leht või pankroti majja. Praegu on ju pankrot päris moodne äritegevuse lõpetamise viis ja ega lehegi pankrot hullem ole kui mõne põllutöömasinate äri või talurahvakaupluse pankrot. Kui leht jääb kinni, siis avalda mälestused, kirjuta, et tähtis Tapa seltskonnamees see ja see, endine ajakirjanik ja kauaaegne toimetaja, ühe sõnaga üks heledam täht ajakirjanduse taevas ja kergem, vabandust, kõrgem kuju sulerüütlite hulgas. Autoriteet on kindlustatud ja raha ehk tuleb ka vähekene.