Neljarealist maanteed Jõhvi ja Narva vahele enne kümmet aastat ei tule

Erik Gamzejev
, ajakirjanik
Copy
Taavi Aasa sõnul on Toila ja Sillamäe vahelisel lõigul ehitustööd planeeritud aastateks 2028-2030.
Taavi Aasa sõnul on Toila ja Sillamäe vahelisel lõigul ehitustööd planeeritud aastateks 2028-2030. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Kuigi eelmine majandus- ja kommunikatsiooniminister Kadri Simson on käinud enne viimaseid riigikogu valimisi välja veksli, et hiljemalt 2025. aastaks on Jõhvi ja Narva vahel neljarealine maantee valmis ehitatud, ei tasu reaalselt seda enne kümmet aastat oodata. 

Kadri Simsoni poolt 2018. aasta märtsis Ida-Virumaa ajakirjanikega toimunud kohtumisel lausutud tähtaega meenutas esmaspäeval riigikogu infotunnis riigikogu liige Katri Raik, kes küsis praeguselt majandus- ja kommunikatsiooniministrilt Taavi Aastalt, mis Jõhvi-Narva maantee neljarealiseks ehitamisest edasi saab.  

Vastuseks loetles Aas esmalt teehoiukavale tuginedes viis lõiku või ristmikku Tallinna-Narva maanteel, mis on plaanis valmis ehitada aastatel 2020-2030. Kuid ükski neist ei asu Jõhvi ja Narva vahel ega ka mitte Ida-Virumaa piires.  

Ida-Virumaa puhul nimetas ta seejärel, et aastatel 2026-2028 on plaanis ehitada Jõhvi ja Toila ristmikud. Aastaks 2030 on planeeritud tööd Toilast Sillamäeni ja aastateks 2028-2030 Sillamäest Narvani. Lisaks on võimalik, et Sillamäel ehitatakse 2024. aastal veel üks ristmik.  "See on perspektiiv, mida me näeme," ütles Aas.

Ta lisas, et nimetatud projektide kiiremaks ehitamiseks ei näe ta muud võimalust kui kasutada PPP projekte (riigi ja erakapitali koostööd), mille õiguslik pool tee-ehituse jaoks on alles väljatöötamisel.  

Maanteeameti peadirektor Priit Sauk on samas tänavu sügisel Keskerakonna häälekandjale Kesknädal antud intervjuus tunnistanud, et Tartu, Pärnu ja Narva suunal 2+2 maanteede väljaehitamine kiiremini kui kümne aastaga on ebareaalne, arvestades Eesti kliimas tee-ehituseks sobilikku piiratud ajaperioodi, mis kestab märtsist oktoobrini, ning probleeme ehitusmaavarade varustuskindluse ja kaevanduslubade hankimisega. 

Ta lisas ka, et teede ehitamisel pole võimalik vahele jätta arutelusid ja kokkulepete sõlmimise protsesse kohalike elanike, omavalitsuste ja huvigruppidega. "Seega kui alustada täna hea sooviga ja põhimaanteede paljudes lõikudes kokku leppimata planeerimislahendusteta, usun, et saaksime etapiti jõuliselt ehitama asuda kõige varem nelja või viie aasta pärast," ütles ta. 

Priit Sauk  märkis, et kolme maantee valmisehitamiseks prognoosib maanteeamet ligikaudu 10-15 aastat. Sedagi vaid juhul, kui igal aastal tuleb teede ehitamiseks 100-120 miljonit lisaeurot.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles