Täna õhtul esineb Tartus ungarlaste János Nagy Trio

Tartu Postimees
Copy
Viiul.
Viiul. Foto: OGNEN TEOFILOVSKI/REUTERS

Tänavusel IdeeJazzil annab kaks kontserti Ungari džässiansambel János Nagy Trio. Täna õhtul esineb ansambel kell 20.30 ERMis novembri Tartu ja 8. novembril Narvas. Kontsertid on osa üritustesarjast, millega tähistatakse 30 aastat vabaduses.

Erkeli muusika-auhinnaga pärjatud János Nagy on olnud aastaid Ungari jazzmuusika saadik ja kujundaja, kellest on nõudliku publiku maitset loova elutööga saanud Ungari muusikaelu lahutamatu osa. Teenitult tunnustuse võitnud muusik kogus hiljuti oma trio viimaste aastate loomingu kauaoodatud plaadile nimega «Yancha». Võimeka ansamblijuhi viimistletud stiiliga looming ei järgi ei moeröögatusi ega reegleid. Hetkel moodustavad János Nagy Trio János «Yancha» Nagy (klahvpillid), Ferenc Látó (viiul) ja Flóra Joubert (trumm).

30 aastat vabaduses

Ungaris tähistatakse 15. märtsist 2019 kuni 19. juunini 2021 aastatel 1989-90 toimunud riigikorra muutmise 30. aastapäeva. Mälestusaasta «30 aastat vabaduses» eesmärgiks on pöörata nii Ungari elanike kui ka Kesk-Euroopa rahvaste tähelepanu tolleaegsete sündmuste kaalukusele, mille käigus võitlesid Kesk-Euroopa rahvad – kasutades ajaloolist võimalust – endale tagasi vabaduse ning sõltumatuse. Samuti on oluline, et selle taastamise ohvrid leiaksid auväärse koha 21. saj ungarlaste ja kesk-eurooplaste mälupildis.

Ungari džässi algusaeg

Riigikorra muutmisega kaasnesid suured muudatused ka Ungari džässielus. Varasemalt imperialismi pitserit kandnud keelatud kriisitoode tõusis juba kuuekümnendatel sallitud ning edasi juba soositud muusika kategooriasse. Elavnes kontserttegevus, tekkisid ansamblid, raamatutes hinnati džässi kui nähtust, raadios hakati rohkem džässmuusikat mängima, plaadifirma hakkas välja andma džässiantoloogia sarja – kuigi oodatud läbimurret administratiivsete raskuste ja beat-muusika turuletungi tõttu siiski ei järgnenud. Pigem vastupidi – kuuekümnendate teise poole džässi iseloomustab teatav seisak. Kes selle stiili ja vabakutselise karjääri kasuks otsustas, pidi elatise teenimise ja ellujäämise nimel vaeva nägema. Tolleaegses ühiskonnas hakkas džässi prestiiž tõusma seitsmekümnendatel aastatel. See oli aeg, mil Ungari muusikute liidus asutati eraldiseisev džässiosakond. Džässmuusika õitsengut iseloomustasid nii raadiosaated, erinevad festivalid kui ka suurlinnade kõrval väiksemates kohtades korraldatud mitmesaja külastajaga üksikkontserdid ehk džässiklubid.

Muudatused džässimaailmas

Riigikorra muutmisega kaasnesid Ungari džässielus, nagu ka mujal kultuurivaldkondades, üheaegselt alguse saanud nii head kui ka halvad arengud. Kadusid džässmuusika olulisimaks aluseks peetud džässiklubid ja üleriigiline kultuuritegelaste võrgustik. Otsa sai Ungari Raadio toetus, oluliselt vähenes seda kunstistiili tutvustavate saadete ja maapiirkondade džässifestivalide hulk, lõppes heliplaatide väljaandmisele kehtestatud riiklik monopol. Samal ajal ilmusid turule džässile spetsialiseerunud ettevõtted, muusikute jaoks tekkis hulga rohkem eneseteostamisvõimalusi. 1990 asutati Ungari džässiliit, kutsekooli tasemel tegutsenud džässiosakond muudeti kõrgkkooli osaks. Neli aastat hiljem ühendati see Ferenc Liszti muusikaakadeemiaga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles