Sisuturundus

Kui mured kipuvad üle pea kasvama
Kuidas tulla toime kasvava stressi ja kuhjuvate igapäeva muredega?

FOTO: pexels.com

Aasta lõpus kipub elutempo kõigil metsiku kiirusega kasvama – tegemisi on palju, töökoormus tõuseb, kohustusi on ühtäkki tekkinud rohkem, kui nende jaoks aega ja energiat jagub. Rõõmsa pühadeootuse varjus varitseb juba ka jõulustress, olgu selle põhjustajaks siis pidude planeerimine ja kingituste virvarr või pimeduse varjus ligi hiiliv üksildustunne. Kuidas kasvava pinge ja muremõtetega hakkama saada?

Igapäevaelu rõõmud ja mured

Ehkki kuhjuvate muremõtete keskel võib olla seda endal sageli väga raske mõista, on erinevad tunded – nii rõõmud kui paraku ka mured – igapäevaelu loomulik osa. Inimene ei saa olla kogu aeg ülevoolavalt heas tujus – ka see väsitab organismi pikapeale. Täiesti loomulik on kogeda ka kurbust, väsimust, tüdimust, paha tuju. Nende negatiivsete emotsioonidega tuleb õppida toime tulema.

Stress ei ole alati ainult halb. Teatud määral stressi on vastupidi hoopis inimesele kasulik – see aitab kohaneda erinevate muutustega ning raskes olukorras ennast kokku võtta. Kui aga stress muutub inimese elus pidevaks kaaslaseks, siis kurnab see organismi ja võib viia suuremate vaimsete probleemideni.

Kuidas stress tekib?

Stress võib tekkida erinevatel põhjustel. Tavaliselt tunneme stressi siis, kui elutempo muutub äkitselt liiga kiireks, koormus on pika aja jooksul liiga suur või on kõikvõimalikke erinevaid kohustusi korraga elus liiga palju. Murede kuhjumise esmaseks allikaks võib olla praktiliselt ükskõik mis – probleemid kodus või tööl, aja- ning rahapuudus, nii enda kui lähedaste haigused, hirm töökohta kaotada, teadmatus tuleviku ees. Alati ei olegi põhjuseks ainult negatiivsed sündmused – stressi võivad tekitada ka positiivsed muutused elus, näiteks elukohta vahetus, abiellumine või uued väljakutsed karjääriredelil.

Nõiaring

Pea kohale kogunevad murepilved käivad pahatihti käsikäes alkoholitarvitamisega. Alkohol võib tunduda mugava lahendusena muremõtete tõrjumiseks või kogunenud pingetest lõõgastumiseks. Lühiajaliselt võibki tunduda, et pudel õlut või pokaal veini pärast väsitavat tööpäeva või suuremat sõnasõda justkui aitaks tuju tõsta ja muret leevendada. See tunne on aga petlik. Kuna juues tegelikke probleeme ei lahenda, siis need paraku kuhjuvad ja kasvavad veelgi suuremaks kui alguses. Nii tekib nõiaring, kus süvenenud muremõtete peletamiseks sirutub käsi probleemide eest põgenemiseks uuesti alkoholipudeli järele. Alkoholi toel aga märkamatult alanud probleemid järjest süvenevad.

Seosed alkoholitarvitamise ja vaimse tervise probleemide vahel on keerukad. Tihtipeale ongi raske väga täpselt öelda, millest probleemid alguse said. Ühel hetkel inimene lihtsalt tunneb, et murekoorem on muutunud nii raskeks, et hakkab juba igapäevast elu ja hakkamasaamist segama ning ka füüsilist heaolu mõjutama.

Jälgi, et alkohol ei mõjutaks sinu emotsionaalset tasakaalu!

Alkoholi asemel tasub lõõgastumiseks ja stressi maandamiseks kasutada muid endale meelepäraseid võimalusi. Kellele sobib lõõgastumiseks paremini sport, kellele lugemine, kudumine või kinoskäik.   Igaühele oma! Tähtis on ära tunda, kui igapäevased pinged hakkavad kasvama. Oma emotsionaalset seisundit aitab paremini mõista näiteks alkoinfo.ee veebist leitav emotsionaalse enesetunde test. Kui testi tulemused annavad märku ligihiilivast stressist, on õige hetk tasakaalu saavutamiseks aeg natukeseks maha võtta.

Novembris ja detsembris on Tervise Arengu Instituudi juhtimisel käimas kampaania, milles juhitakse tähelepanu seostele alkoholi tarvitamise ja vaimse tervise probleemide vahel. Alkoholi ja vaimse tervise vahelistest seostest saab rohkem teada alkoinfo.ee veebilehelt. Kampaaniat rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Lisainfo: www.alkoinfo.ee

Tagasi üles