Vald loodab hinnapiitsa abil prügitrahvi ohust pääseda (1)

Mehis Tulk
, toimetaja
Copy
PETTUNUD: Pisitütar Kateriiniga eile prügi ära viinud Piret Kuldsaar on küll tubli sorteerija, kuid hinnatõusust see siiski ei päästa.
PETTUNUD: Pisitütar Kateriiniga eile prügi ära viinud Piret Kuldsaar on küll tubli sorteerija, kuid hinnatõusust see siiski ei päästa. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Saaremaa vallavalitsus põhjendab prügiveo järsku hinnatõusu sooviga oluliselt suurendada jäätmete taaskasutust ja nõnda pääseda tulevikus prügitrahvist, mis Eestit ähvardab ja mille riigiametnikud tahavad jätta omavalitsuste kanda.  

Läinud nädalal tunnistas vallavalitsus Kuressaare ja Ida-Saaremaa veopiirkonnas edukaks senise jäätmevedaja Ragn-Sellsi pakkumised, mistõttu uuest aastast kallineb kõikide jäätmeliikide vedu 40-50 protsenti. Lääne-Saaremaa jäätmeveo kohta tuli otsus teisipäeval. Endise Lääne-Saare valla piirkonna prügiveo hind tõuseb veelgi rohkem – üle kahe korra.

Hinnatõus pani kihama nii sotsiaalmeedia kui kommentaariumi. Arutelude sisuks nõutus, pettumus, viha. “Mis on meie vallas nii palju teistmoodi, et see hinnatõus nii meeletult suur on? Ma saaks aru, kui üle Eesti oleks nii. Aga ei ole ju,” küsib Nasva alevikuvanem Piret Kuldsaar. Ta ei mõista, kuidas saab Saaremaal jäätmevedu muust Eestist nii palju kallim olla. Teine on asja sotsiaalne pool. “Mina isiklikult tulen selle hinnatõusuga toime. Aga meil on alevikus väga palju pensionäre ja neile lubatud pensionitõus läheb kõik prügisse,” lausub Kuldsaar.

Vallavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja Bert Holmi selgituste järgi peitub hinnatõusu peapõhjus Eesti riigile terendavas prügitrahvis. Eesti on võtnud kohustuse võtta ringlusse poole kõikidest jäätmetest. Selle peavad tagama kohalikud omavalitsused jäätmevedu korraldades ja jäätmeveo hangetele tingimusi kehtestades. Täna võetakse ringlusse vaid ligi kolmandik jäätmeid.

Ei taha trahvi valla kaela

Juba aasta alguses räägiti avalikult, et Euroopa Komisjon võib teha riigile suure prügitrahvi ning riik selle tasumise edasi suunata kohalikele omavalitsustele, kes jäätmete ringlusse võtu määra ei täida. “Sel aastal läks see kirves veel valdadest mööda, sest riik leidis mooduse, kuidas ringlusse võtu tasemeid veidi teistmoodi arvutada, et need paremad välja paistaks. Aga ühel päeval mitte väga kauges tulevikus, ilmselt paari aasta pärast, oleme samas olukorras tagasi, kui kõik jätkub vanaviisi,” lausus Holm. 

Holmi sõnul peaksid uued veolepingud jäätmete ringlusse võttu oluliselt suurendama. Samas ta möönis, et kuna pakenditele, vanapaberile ja biojäätmetele kehtestati hankes madalam hind, mõjutas see ka lõplikke veohindu.

Holmi sõnul võis karta suuremat hinnatõusu kui see, mis tegelikult ees seisab. “Eeldasime ka, et Kuressaares on konkurents suurem ja hind kujuneb kindlasti madalamaks kui maal.” Sellel on peamiselt logistilised põhjused (lühikesed veod, jäätmevaldajad on tihedalt koos, jäätmekogus on suurem, jäätmejaam on lähedal,  selgitas Holm. 

2018. a koguti Saaremaal 4554 tonni segaolme-jäätmeid, 143 tonni vanapaberit ja 456 tonni biojäätmeid. 

Tema sõnul mõjutas veohinda oluliselt ka see, et valla jäätmejaamade uus operaator tõstab uuest aastast segaolmejäätmete vastuvõtu hinda. Pakkujad pidid arvestama ka nõudega võtta kasutusele kahekambriline jäätmeveok. Uus veok teeb prügi äraandmise mugavamaks ning säästab teid: kaks erinevat jäätmeliiki saab ära viia ühekorraga ja nõnda tuleb teha vähem sõite.

Suur hinnaerinevus

Hanketingimuste järgi tuletatakse kõikide jäätmeliikide veohind segaolmejäätmete kuupmeetrihinnast. Biojäätmete, pakendite ja vanapaberi äraveo tasu on vastavalt kaks, neli ja viis korda madalam kui segaolmejäätmetel.

Sellise süsteemi puhul võiksid inimesed, kes prügi sorteerivad ja pingutavad, maksta prügiveo eest vähem kui need, kes sorteerida ei viitsi, selgitas Holm.

Kuressaare piirkonnas prügiveo hanke võitnud RagnSells pakkus segaolmejäätmete ühe tonni äraveo hinnaks 26,3 eurot, Ida-Saaremaal  32,8 eurot (Ragn-Sells oli seal ka ainus pakkuja). Lääne-Saaremaal oli hankel edukas Prügimees (44,40 eurot tonn)  RagnSellsi  ees (52,80 eurot).

Holm tunnistas, et Lääne-Saaremaa kõrge hind üllatas ka vallavalitsust. „Meie hankes nende hindade peenkomponentide ja logistika loogika taha kahjuks ei näe,“ ütles ta. Näiteks pakkus hiljuti Haapsalus jäätmeveohanke võitnud RagnSells seal segaolmejäätmete kuupmeetrihinnaks vaid 13,66 eurot.

Vallavalitsus rõhutab, et prügi hinnatõusuga aitab toime tulla usinam sorteerimine. Kodanikele kõlab see ometi õõnsa  loosungina. “Aga ma juba praegu niigi sorteerin prügi! Pakendid annan värava taga lisatasu eest ära, aga selle hind kallineb ju samuti ja hinnatõusuprotsent on sama,” pahandas Piret Kuldsaar.

Bert Holm möönis, et “mõnevõrra tõuseb hind tõesti ka täna sorteerivatele inimestele, aga see on pigem paratamatus, tingitud üldisest majanduskeskkonnast ja faktist, et eelmiste lepingute aeg sai lihtsalt ümber.”.

Vaata maakonna konteinerite tühjendamise hinnavõrdlust SIIT!

Saarlastel Eesti kalleim hind

Eesti erinevate piirkondade jäätmehindade võrdlus näitas, et kui varem olid jäätmeveo hinnad Saaremaa vallas pea samad, mis mujal Eestis, siis uuest aastast kujunevad Lääne-Saaremaa jäätmete veohinnad Eesti kalleimateks.

Võtsime võrdluse aluseks olmejäätmete 240-liit-rise konteineri, mille tühjendamine hakkab Lääne-Saaremaal uue hinnakirja kohaselt maksma 10,66 eurot. Enne oli see hind 5,03 eurot. Hiidlased saavad sama koguse segaolmejäätmeid ära anda 8,56 euro eest, Türi vallas maksab samasuure konteineri tühjendemine aga vaid 2,96 eurot. Haapsalus hakkab 240-l konteineri tühjendamine uuest aastast maksma 12 sendi asemel 3,28 eurot. Enamasti jääbki hind vahemikku 3–4 eurot.

Ida-Saaremaa ja Kuressaare on võrreldes muu Saaremaaga veidi soodsamas seisus. 240-l segaolmejäätmete konteineri tühjendamine maksab Kuressaares 6,31 eurot ja Ida-Saaremaal 7,87 eurot. 

Muude jäätmete osas on käärid sama suured. Mitmes kohas saab vanapaberit ja pakendeid ära anda tasuta. Saaremaal tuleb selle eest maksta. Biojäätmete puhul on Tartu linnas 140-l konteineri tühjendus 62 senti, Lääne-Saaremaal aga 3,11 eurot.

Raul Vinni

Pakendikonteinerid jäävad alles

Bert Holmi sõnul jäävad avalikud pakendikonteinerid alles ja neid kasutades saab leibkonna jäätmekäitluskulusid kokku hoida. Avalike pakendikonteinerite tühjendamist korraldavad ka edaspidi pakendiorganisatsioonid.

Pakendite tasuline kohtkogumine ei ole uus teenus, juba täna toimib see nii Kuressaares kui ka endises Lääne-Saare vallas. Uuest aastast säilib ka tasuta pakendikotiteenus Kuressaares ja Kudjapel. 

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles