Raivo Aeg: demokraatlikus õigusriigis peab õigusloome olema avatud ja läbipaistev

Raivo Aeg.

FOTO: Konstantin Sednev

Täna läbis riigikogus esimese lugemise «Õigusloome poliitika põhialused aastani 2030» eelnõu, mis on pikaajaliseks poliitiliseks suunanäitajaks, millest eelnõude koostamisel, õiguskeele arendamisel ja õigusloojate koostöö korraldamisel järgneva kümmekonna aasta jooksul lähtuda. 

Justiitsminister leiab, et seadus on ja jääb demokraatlikus õigusriigis peamiseks poliitiliste otsuste elluviimise instrumendiks ning seetõttu on oluline, et seadusandja tasandil lepitaks kokku selles, kuidas seadusi luuakse. «Ühtlasi on poliitikaaluste selge sõnastamine ja jõustamine oluline ka huvirühmadele ja ühiskonnale laiemalt, et tagada õigusloomepoliitika ettenähtavus ja avatus,» rõhutas justiitsminister Raivo Aeg.

Justiitsministri sõnul on oluline, et põhialustega lepitakse kokku hea õigusloome põhimõtetes. «Jätkuvalt on õigusloomes kesksel kohal märksõnad nagu kaasamine, teadmuspõhine ja hea õigusloome põhimõte. Varasemast selgemini rõhutame aga seda, et õigusloome ei ole mitte esimene, vaid viimane abinõu probleemi lahendamisel, mistõttu seame uutes põhialustes selgeks eesmärgiks õigusloome mahu vähendamise,» ütles Aeg.

Eelnõu näeb ette suunised seaduseelnõude menetlemiseks, õiguskeele arendamiseks ning õigusloomealaseks koostööks. «Valitsuse algatatavale eelnõule tuleb koostada väljatöötamiskavatsus, milles seaduse vajalikkust põhjendatakse. Sellest erandite tegemine on lubatav üksnes avaliku huvi korral, mida tuleb eelnõu seletuskirjas põhjendada,» rääkis Raivo Aeg.

Ta ütles, et demokraatlikus õigusriigis peab õigusloome olema avatud ja läbipaistev. «Selle tagamiseks tuleb sihtrühmi võimalikult vara kaasata ja luua senisest paremad võimalused läbipaistvuse tagamiseks. Näiteks peavad kasutatavad infotehnoloogilised lahendused olema kodanikukesksed, kõigile juurdepääsetavad ja terviklikud,» sõnas Aeg.

Lisaks on ministri sõnul oluline mõjude hindamise olulisus. Ta selgitas, et mõjuanalüüsimisel on rõhuasetus olemasolevate andmete kasutamisel, kuna e-riigis on palju andmeid, mida mõjuanalüüsides kasutada saaks. Uutes põhialustes rõhutatakse senisest enam eesmärgi saavutamise kontrollimiseks järelhindamiste koostamise vajadust.

Põhialuste täitmisest teeb valitsus igal aastal ettekande riigikogule. Uuendusena on lisatud ettepanek, et valitsuse ettekandele lisatakse ekspertarvamus, mis peegeldaks valitsusvälist hinnangut tehtule.

Õigusloome põhialuste koostamiseks kohtuti arvukalt erinevate huvigruppide esindajatega, et arutada seniste õiguspoliitika arengusuundade rakendumist, hetkeolukorda ja arenguvajadusi.

Tagasi üles