Helkuri kandmise vajalikkusest on räägitud ja kirjutatud vist umbes sama palju kui Viljandi veekeskusest, mis võib-olla kunagi ehitatakse, aga võib-olla ka mitte. Ometi võib läbi pimeda novembriöö kodu poole vantsides kurvastusega nentida, et selle kandmine kipub olema pigem haruldus kui reegel. Põhjusi võib ainult oletada. Kindel on aga see, et helkur on üks ütlemata vajalik, lausa elupäästev vidin. Kes seda ei usu, on ilmselt paadunud jalakäija. Laske end aga sel juhul mõnel pimedal vihmasel sügisõhtul autoga ringi sõidutada ning pärast seda riputate end helkureid täis. Eestlasele tüüpiliselt musta, pruuni või tumehalli rõivastunud jalakäija on teepervel täiesti nähtamatu.
