Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/12/27/891152t1h6575.jpg)
Majandusminister Juhan Parts on lubanud, et uuest aastast on ka eramajaomanikel võimalik saastekvootide raha eest oma kodu soojapidavaks muuta, paraku pole sel lubadusel veel tagatist.
Seni on Kredex saastekvootide raha eest toetanud paneelmajade renoveerimist. «Me lubasime seda valimiste ajal,» sõnas Parts nüüd IRLi Tallinna üldkogul. «Ma julgen öelda, et jaanuariks oleme saavutanud vajalikud kokkulepped, et pakkuda teatud tingimustel rahalist toetust selleks, et inimesed investeeriksid oma väikeelamutesse.»
«See on mõneti pretsedenditu, et me toetame niimoodi eraomanikke, kuid veel kord, see ei ole ainult nende inimeste huvides, kes elavad korterelamutes või väikeelamutes, vaid on lõpuks ka avalikes huvides,» lisas ta.
Praegu on Kredex saastekvootide raha eest valmis toetama elamute renoveerimist kuni 35 protsendi ulatuses kogusummast. Üheks tingimuseks on, et projekti kogumaksumus oleks vähemalt 7340 eurot. Seni on väikemajade elanikud pidanud toetustest suu puhtaks pühkima.
Näiteks 82-aastane Paul Martin kulutas eelmisel aastal oma maja soojustamisele ligi 3000 eurot, kuid toetust ei saanud, kuigi esitas vastava avalduse. Nii tuligi raha laenata sõpradelt-sugulastelt ning suurem osa summast on nüüdseks tagasi makstud.
«Kirjutasin Partsile, aga ta vastas, et selleks peab seaduse ringi tegema,» kommenteeris Martin. Parts selgitas oma vastuses Martinile, et toetust saavad elamud, kus on kolm või enam korterit.
Martin pani majale pakettaknad, soojustas seinad vahuga, paigaldas õhksoojuspumba ning kütab sellest ajast alates peamiselt elektriga. Esimesele korrusele paigaldatud õhksoojuspumbast saab köetud terve hoone ning ka mullusel krõbedal talvel oli Martini kinnitusel toas üle 20 kraadi sooja.
Elektrile kulub talvel 50–60 eurot kuus. «Teeme paar korda talve jooksul pliidi alla tule, aga üldiselt korstnast enam suitsu ei tule,» nentis Martin.
Lisaks soojapidamisele on tema sõnul tähtis ka heliisolatsioon. «Naabrid on ka käinud nõu küsimas ja mina soovitaks neil kindlasti maja ära soojustada,» rääkis Martin ja kinnitas, et kui võimalus on, siis laseks ta eeloleval aastal oma majale saastekvooditoetuse abil ka uue katuse peale panna.
Majandusministeeriumi nõunik Gea Otsa ei olnud toetuste suhtes aga nii optimistlik kui Parts. Tema sõnul läbirääkimised Luksemburgiga, kellele saastekvoodid müüdi, sel teemal alles käivad. «Kuni lepingumuudatus pole kinnitatud, on veel vara rääkida,» kommenteeris Otsa.