Fotod: ülikool sai suure juubeli puhul kingiks mälestusmündi ja postmargi

Tartu ülikooli muuseumi valge saal oli täna pungil inimestest, kes soovisid esimeste seas omandada rahvusülikooli 100. aastapäevale pühendatud kaheeurose meenemündi ja postmargi. Keegi soovitust ilma ei jäänud, sest münte on vermitud kaks miljonit ning margi tiraaž on 30 000. 

Tartu ülikooli rektor Toomas Asser tänas Eesti Panka ja Omnivat toreda ja inimliku kingituse eest. Ta märkis, et müntidel ja markidel on sümboolne väärtus, need levivad ka Eestist kaugemale ja kannavad edasi sõnumit meie riigist ja ülikoolist.

Eesti Panga president Madis Müller lausus, et 1932. aastal, kui Tartu ülikool tähistas 300. aastapäeva, andis Eesti Pank samuti välja asjakohase mündi, mis oli üldse esimene Eesti Vabariigi meenemünt. «See oli mõeldud käiberahaks, aga paljud jätsid mündi endale mälestuseks,» ütles ta.

Müller lisas, et ülikooli peahoone kujutis on vermitud ka 2002. aastal emiteeritud kümnekroonisele meenemündile, millega seitseteist aastat tagasi tähistati nii Tartu ülikooli asutamise kui ka taasavamise aastapäeva.

Nii mündi kui margi on kujundanud Eesti Posti margikunstnik Indrek Ilves, kes tõdes esitlusel peetud sõnavõtus, et selline kombinatsioon on väga erakordne, seda enam tunneb ta tehtu üle uhkust.

Margil ja mündil on kujutatud ülikooli peahoonet ja selle kuut kuulsat sammast otsevaates. Nagu Ilves märkis, on peahoonet kujutatud postmarkidel varem seitsmel korral, ent alati vasaku või parema nurga alt.

Erinevast formaadist johtuvalt münt ja märk mõistagi teatud määral erinevad. «Mündile ei tahtnud kujundus kuidagi ära mahtuda,» tunnistas Eesti kunstiakadeemia graafikadisainerina lõpetanud kunstnik.