Mis seob Reiniku kooli ja Eiffeli torni?

Kelly Olesk
, ajakirjanik
Copy
Ligi 930 õpilasega Mart Reiniku kooli pere tähistas tänavuse õppeaasta algust kooli staadionil. Kui kooli eelkäija Tartu I kroonualgkool 1889. aastal avati, andis koolijuht Mart Reinik Dorpati koolide inspektorile esitatud aruandes teada, et koolis alustas õppimist 21 poissi, neist kuus õigeusklikku ja 15 luterlast. 18 poissi olid eestlased ja kolm venelased ning staatuselt 20 talupojad ja üks kodanlane.
Ligi 930 õpilasega Mart Reiniku kooli pere tähistas tänavuse õppeaasta algust kooli staadionil. Kui kooli eelkäija Tartu I kroonualgkool 1889. aastal avati, andis koolijuht Mart Reinik Dorpati koolide inspektorile esitatud aruandes teada, et koolis alustas õppimist 21 poissi, neist kuus õigeusklikku ja 15 luterlast. 18 poissi olid eestlased ja kolm venelased ning staatuselt 20 talupojad ja üks kodanlane. Foto: Liis Somelar

Aastal 1889 sündis Charlie Chaplin, Tallinnas nähti esimest korda elektrivalgust, Pariisis avati Eiffeli torn ja Tartus avati I kroonualgkool. Eiffeli torn püsib siiani kui raudnael, elekter on Eestis uudis vaid siis, kui seda pole, ning 21 õpilasega tööd alustanud I kroonualgkoolist on välja kasvanud üle 900 õpilasega Mart Reiniku kool, mis tähistab laupäeval 130. aastapäeva.

Auväärses eas koolis on kõige kauem käinud ja kõige kauem vastu pidanud matemaatikaõpetaja Mart Oja. 43 aastat tagasi, kui tema praktikandina Vanemuise tänava kooli tuli, sündis Reiniku kooli praegune direktor Enn Ööpik. Matemaatika pole nende aastakümnete jooksul muutunud, küll aga kõik muu, alates riigikorrast ning lõpetades koolikorralduse ja õpilastega. Õpetaja Ojal on, mida meenutada.

Enn Ööpik on Reiniku kooli direktor aastast 2014.
Enn Ööpik on Reiniku kooli direktor aastast 2014. Foto: Stina Kase
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles