Hiina võimude piinapinki sattunud Suurbritannia saatkonna töötaja: ärkvel püsimiseks pidin laulma hümni
20. november 2019, 11:44
Hong Kongis asuva Suurbritannia konsulaadi endine töötaja rääkis BBC-le, kuidas teda Hiinas 15 päeva piinati ja Hongkongis toimuvate poliitiliste rahutuste algatamises süüdistati.
«Mind seoti kinni, mu silmad seoti kinni ja mulle tõmmati kapuuts pähe,» kirjeldas 29-aastane Simon Cheng temaga toimunut BBC-le.
Suurbritannia valitsus esindajate sõnul usuvad nemad mehe väiteid piinamisest, peksmisest ja sellest, et Chengi sunniti valetunnistusele alla kirjutama.
Briti välismisnister Dominic Raab kutsus seepeale välja Hiina suursaadiku.
«Me oleme marus sellise häbiväärse väärkohtlemise pärast, millega Cheng kinnipidamisel silmitsi seisis. Oleme Hiina võimudele selgeks teinud, et nad vaataksid asja üle ja võtaksid teo toimepanijad vastutusele,» rääkis Raab BBC-le antud intervjuus.
Hiina võimud ei ole aga juhtunut veel kommenteerinud, kuigi kohalik meedia on varasemalt vihjanud, et Cheng peeti kinni seoses prostituudiga suhtlemisega.
Chengi väited - sealhulgas see, et ta nägi 15 päeva jooksul, mil teda vahi all hoiti, ka teisi kinni peetud Hong Kongi elanikke - õhutavad meeleavaldajate hirmu, et Hiina võimud rikuvad nende linna vabadust.
«Nad ütlesid, et töötavad salateenistuse heaks ja et inimõigused ei kehti,» rääkis Cheng ja lisas: «Siis nad alustasid piinamisega.».
Kes on Simon Cheng?
Hongkongi Suurbritannia konsulaadi kaubandus- ja investeerimisosakonna ametniku Simon Chengi peamiseks ülesandeks oli leida Hiina äriringkondadest Šotimaale investeerimise vastu huvi tundvaid ärimehi.
Seetõttu reisis Cheng sageli Mandri-Hiinasse. Kuid juunis, mil Hongkongis toimusid massimeeleavaldused, otsustas hr Cheng vabatahtlikult täiendava ülesande võtta.
«Briti konsulaat tegi töötajatele ülesandeks koguda protestide olukorra kohta teavet,» selgitas Cheng.
Demokraatiat pooldava liikumise toetajana oli tal lihtne õigete inimeste seltskonda sulanduda ja konsulaadi nõusolekul liitus ta ka mõnede sotsiaalmeedia rühmadega, mille kaudu protestijad oma tegevust koordineerisid.
Chengile tasuti kogutud teabe eest ületunnitöötasuna ning ta andis kolleegidele nähtust aru.
Nii Chengi kui ka Ühendkuningriigi valitsuse esindajad väidavad, et tema ülesandeks polnud mitte mingil viisil sündmuste juhtimine, vaid puhtalt vaatlemine - selline kodanikuühiskonna jälgimise töö, mida paljud saatkonnad teevad.
Kuid Hiina oli juba hakanud süüdistama Suurbritanniat Hongkongi asjadesse sekkumises. Sealjuures hakkasid ka Briti poliitikud protestijaid üha häälekamalt toetama.
8. augustil saatis konsulaat Chengi Hiinas asuvasse Shenzheni linna ettevõtluskonverentsile, kust saabudes mees kinni peeti. Chengi telefonist leiti e-kirjad, mis aitasid teda protestijatega siduda.
Kuidas Cheng kadus?
Kuigi Hiina on Hongkongi valitsenud enam kui 20 aastat, näeb linna ja mandri vaheline piir endiselt väljanagu rahvusvaheline riikidevaheline piir.
Seal valitseb põhimõte «üks riik kaks süsteemi» ning protestijad väidavad, et nad võitlevad selle nimel, et Hongkong säilitaks kontrolli oma asjade, suhete ja ka piiride üle.
Kuid Simon Cheng avastas end ühel hetkel õigusliku ja poliitilise raamistiku hägusatel servadel.
Pärast Hongkongi-Shenzheni kiirraudteeühenduse avamist eelmisel aastal avati Hongkongi südalinnas Lääne-Kowlooni jaamas ka uus piiripunkt.
Just siin pidasid Hiina politseiametnikud tööreisilt naasnud Simon Chengi kinni. Ta pandi rongi, toimetati tagasi Shenzheni ja anti mehe sõnul üle kolmele Hiina riikliku julgeolekupolitsei töötajale.
Cheng näitas käsi üles tõstes, kuidas ta piinamisel kettide külge riputati. Talle esitatud küsimused keskendusid peamiselt mehe protsestidel osalemisele. Nende eesmärk oli sundida teda tunnistama, et ta algatas Suurbritannia õhutusel toimunud rahutused.
«Nad tahtsid teada, milline roll oli Suurbritannial Hongkongi protestides. Nad küsisid, millist tuge, raha ja varustust me protestijatele andsime.»
Chengi sunniti hoidma stressipositsioone - näiteks tuli tal tundide kaupa seina vastu kükitada. Kui ta end liigutas sai ta peksa.
«Nad peksid kondiseid kehaosi nagu mu pahkluud, või mõnda lihtsalt haavatavat osa.»
Ta väitis, et kannatas piinamise ajal unepuuduse käes. Sealhulgas sundisid ülekuulajad teda ärkvel püsimiseks Hiina riigi hümni laulma.
Ja ta usub, et ta polnud ainus hongkonger, kes sellise kohtlemise osaks sai.
«Ma nägin, kuidas Hongkongi inimesi arreteeriti ja üle kuulati. Kuulsin, kuidas keegi rääkis kantoni keeles: «Tõstke oma käed üles - protsesti ajal lipu ju hoidsid üleval, või mis?»,» kirjeldas Cheng.
Chengil tuli enam kui tuhande Hongkongi meeleavaldajatest tehtud foto hulgast leida üles ja öelda kõigi tuttavate isikute nimed ja poliitilised kuuluvused.
«Salapolitsei teatas, et nad on suure hulga Hongkongi protestijatest Mandri-Hiinas kinni pidanud.»
Chengil tuli ka tooli külge seotuna näotuvastuse abil oma mobiil avada, samal ajal kui teda juustest kinni hoiti.
Pärast juurdepääsu saamist printisid teda kinni pidanud isikud välja Ühendkuningriigi konsulaadile saadetud e-kirjad, milles ta edastas teavet protestide kohta.
«Ütlesin neile, et tahan selle sada protsenti selgeks teha, et Ühendkuningriik ei ole määranud ressursse ega aidanud meeleavaldusi korraldada,» rääkis Cheng.
Kuid sellest polnud kasu. Lõpuks sundisid nad Chengi kahes videotunnistuses ütlema, et ta on süüdi «kodumaa reetmises» ja «prostitutsioonile õhutamises».
Miks ta kinni peeti?
Välisriikide saatkonna või konsulaadi kohaliku töötaja kinnipidamine on suhteliselt harv sündmus.
Viimane juhtum, mis oli seotud Ühendkuningriiga, toimus 2009. aastal Teheranis, kui Suurbritannia saatkonnas vahistati suur hulk iraanlastest töötajaid.
Neid süüdistati selles, et nad mängisid 2009. aastal toimunud vägivaldsetel meeleavaldustel märkimisväärset rolli.
Samasuguge tegu kajastub ka Simon Chengi süüdistuses.
Nii nagu ka Chengi puhul, ei ole kohalikel saatkonna töötajatel tavaliselt diplomaatilist kaitset, mis võib muuta nad luureandmete kogumisel pehmeteks sihtmärkideks.
Kuid Chengi võidi püüda muudel põhjustel
Chengi sõnul on tal Mandri-Hiinas sõber, kes arreteeriti Hongkongi protestides osalemise eest, kuid vabastati kautsjoni vastu.
Oma ärireisi ajal Shenzhenisse kohtus Cheng selle sõbra sugulastega, et aidata koguda sõbra jaoks raha. Kohtumistest ei olnud Suurbritannia konsulaat teadlik.
Kõigil demokraatia edendamise meeleavaldustega liitunud mandri-hiinlastel on oht sattuda Hiina järelevalve alla.
Ehkki juriidilistes raskustes oleva sõbra jaoks raha kogumine pole tõenäoliselt kuritegu, oleks see Hiinas võinud Chengi siiski kahtluse alla seada.
Cheng arvab, et tema kinnipidamise taga on nii tema sõprus Mandri-Hiinas elava protestijaga kui ka tema positsioon Suurbritannia konsulaadis.
Simon Cheng avaldas ka Facebookis oma kinnipidamise loo.