Vaid paar päeva pärast seda, kui Euroopa Keskpank (EKP) eurotsooni pankadele pretsedenditult palju laenu pakkus – üritades maandada pingeid finantssüsteemis – panid viimased rekordilisi summasid sinna tagasi. Kindlasse kohta hoiule.
Euroopa raha veetis jõulud keskpangas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pangad parkisid jõuludeks EKPsse ligi 412 miljardit eurot, kasutades hoiustamise võimalust, mis annab madalat intressi ja läheb reeglina käiku vaid ülemäärase raha panipaigana, sageli kahjumiga.
Nn «öise hoiustamise» rekord püstitati pärast seda, kui 520 panka EKP käest 489 miljardit eurot kolmeks aastaks laenuks võtsid. Nagu analüütikud märgivad, tähendab see, et laenuraha on pankadel veel enamjaolt kasutusele võtmata.
Analüütikud hoiatavad samas, et EKP laenulükke üle on veel vara kohut mõista, kuna pühade ajal on kauplemist turgudel hõredalt.
Eelmine EKPs raha hoiustamise rekord (384 miljardit eurot) pärines 2010. aasta juunist. Keskpangas parkimise võimalust kasutatakse reeglina siis, kui turgudel kisub pingeliseks – siis eelistavad pangad pangadevahelise turu kõrgematele intressidele EKP turvalisust.
Pankadevaheline laenamine on viimastel kuudel longu vajunud.
EKPs hoiustamise eest saab 0,25 protsenti intressi – mõeldes sellele, et keskpank andis laenu 1-protsendilise intressiga.
Turuvaatlejad usuvad küll, et likviidsussüst on pankade pankrottide riski vähendanud, kuid osutavad sellele, et pangad – ja nende kliendid – ei pruugi ikkagi tunda end piisavalt kindlalt, et krediidi kogust tõsta. «Vaatamata massiivsetele 3-aastastele laenudele on pangasüsteem siiski väga murelik, kuna riigivõlakirjade olukord on niivõrd habras,» ütles Morgan Stanley analüütik Huw van Steenis.
Kui EKPs hoiustamine jääb populaarseks ka uuel aastal, siis võib järeldada, et keskpangal ei õnnestunud eesmärki täita ja pankade bilanssidele leevendust tuua.
Kas investoritel on tekkinud isu Euroopa riigivõlakirjade järele, hakkab selguma juba täna-homme, kui Itaalia üritab laenata turgudelt kokku ligikaudu 20 miljardit eurot.
Mõned analüütikud kardavad, et pangad võivad raha pigem EKPsse jätta, selle asemel, et seda Itaalia väärtpabereisse paigutada.
Copyright The Financial Times Limited 2011.