iDeal kampaania

Keeleinspektsioon: meid kutsutakse viisakateks inimesteks ning kutsutakse tagasi

Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk.

FOTO: Dmitri Kotjuh Www.kotjuh.com

«Keegi ei karda keeleinspektsiooni. Kuigi vahel me kuuleme meediast, et keegi poliitik on öelnud, et meid kardetakse, siis tegelikkuses see pole nii,» rääkis keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk ETV+ saates «Oma tõde». 

«Meile ei ütle keegi: «Me kardame teid!» Asutused, kus me inspekteerimas käime – koolid, lasteaiad, Maxima poed – suhtleme täitsa normaalsed,» kinnitas Tomusk. 

Inspektsiooni peadirektori sõnul kutsutakse neid tagasi ja tänatakse abi eest. «Tuleb välja, et te polegi nii õudsed nagu arvasime. Te olete normaalsed viisakad inimesed,» tõi Tomusk näiteks. 

Tomuski sõnul nad juba ammu trahve välja ei kirjuta. Tema sõnul on kaks arusaama: trahv ja sunniraha. «2015. aasta algusest keeleinspektsioon kellelegi trahvi ei tee. Jutt käib sunnirahast,» selgitas ta. 

Näiteks tehakse inimesele ettekirjutus, et aasta pärast peab ta oskama eesti keelt kindlal tasemel. Kui inimene aasta pärast eksami sooritab, ei tule tal sunniraha maksta. Kui inimene on küll õppinud, aga eksam jääb napilt sooritamata, võib keeleinspektsioon kaalutlusõigust kasutades sunniraha täitmist pikendada või määrata selle väiksemas summas.

«Seaduses on maksimum sunniraha määr 640 eurot. Reeglina käsitleme sunniraha keskmist määra ning sedagi mitte esimesel või teisel õppeaastal, vaid ainult kolmandal või neljandal. Mõningatel kordadel ka 10. aastal ja see võib-olla 68 eurot. Ja siin arvestatakse ka töötaja sissetulekut,» selgitas Tomusk. 

Kahjuks on kõige nõrgem keeletase on nendes valdkondades, kus on töötajatel ka madalad palgad, näiteks lasteaedades ja teeninduses, rääkis inspektsiooni peadirektor ja lisas, et neile on sunniraha keskmine määr umbes 30-40 eurot. 

Tomusk lisas, et viimasel ajal on inspektsioon konsulteerib kontrollitud asutusi – annavad nõu, kus ja kuidas paremini selgeks saada keelt. «Enne 1. juulit 2016. aastat riik ei kontrollinud üldse keelekursuste kvaliteeti. Aastast aastasse me nägime, kuidas inimesed lähevad kursustele, kulutavad oma, riigi või Euroopa Liidu raha, kuid keeletase ei parene.» 

«Nüüd me ühe käega kontrollime, teisega hoolime kvaliteedi paranemisest keeleõppes.»

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles