Sisuturundus
Eesti saab Ülemiste terminali näol väärika värava
Rail Baltica Ülemiste ühisterminal on Baltimaid ühendava kiire raudteeühenduse alguspunktiks. Terminali eesmärgiks on olla ühtviisi nii piirkonna peamine ühistranspordisõlm kui tõmbekeskus, mis koosneb terminalihoonest, terminaliväljakust, raudteetaristust ja bussijaamast, moodustades koos ruumilise ja funktsionaalse terviku.
Hiliskevadel väljakuulutatud rahvusvahelise ideekonkursi ootuseks oli leida kasutuselt, ideeliselt ja linnaruumiliselt sobivaim arhitektuuriline lahendus nii terminalihoonele kui sellega piirnevale alale. Seejuures oli arhitektidele põnevaks väljakutseks jalakäijate ja kergliikluse tarbeks loodav sujuv raudteealune või raudteed ületav ühendus, mis seob omavahel mugavalt põhja- ja lõunapoolse linnaruumi.
Sellise keeruka, aga põneva lähteülesandega tegid kümned arhitektid erinevatest Euroopa riikidest suvel tööd, et panna sügiseks paberile oma nägemus parimast võimalikust lähenemisest. Tähtajaks laekunud tööd seadis paremusjärjestusse üheksaliikmeline rahvusvaheline žürii, mida juhtis Rail Baltic Estonia juht Riia Sillave ning kuhu kuulusid Pro Kapitali juhatuse liige Allan Remmelkoor, Eesti Raudtee arendusjuht Andrus Noor, Mainor Ülemiste nõukogu liige Andrus Kaldalu, pikaajaline Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd, Ülemiste piirkonna struktuuriplaani koostaja arhitekt Mattias Agabus, arhitekt ja endine Läti kultuuriminister Janis Dripe ning suurte taristuporjektide osas kogenud Taani arhitektid Jesper Gottlieb ja Thomas-Grave Larsen. Žüriiväliste ekspertidena andsid nõu Ahti Lääne konstruktsioonide osas, Dago Antov liikuvuse küsimustes ning Targo Kalamees energiatõhususe aspektides.
6. novembril avalikustati arhitektuurilise ideekonkursi kolm võitjat, kellega peetakse läbirääkimisi, et valida välja üks, mille osas sõlmitakse järgmise aasta alguses projekteerimisleping. Terminal koos sellega kaasneva avaliku ruumiga peaks olema valmis hiljemalt 2026. aastal, enne esimeste rongide jõudmist Rail Baltica raudteele.
Konkursile laekunud tööde näitusega saab Tallinna Lennujaama galeriis tutvuda selle aasta lõpuni.
FAKTE TERMINALIST
Terminaliga seotud ala suurus ca 10 ha
Terminalihoone projekteeritav maht 3590 m2
Terminali ootesaali pindala 1300 m2
Võitja / I koht ja auhind 28 000 eurot – LIGHT STREAM
Töö esitasid Zaha Hadid Architects ja Esplan
Zaha Hadid on maailmanimega Londoni arhitektuuribüroo, millel on ette näidata mitmeid sümboolseks saanud infrastruktuuri arhitektuurseid lahendusi, näiteks Pekingi ja Mexico City lennujaamad ning Napoli kiirrongide raudteejaam.
Võitja / II koht ja auhind 21 000 eurot – THE ÜLEMISTE LEAF
Töö esitasid Innopolis Insenerid ja PLH Arhitektid Taanist
Skandinaavia üks tuntumaid arhitektuuribüroosid on spetsialiseerunud transpordi taristu arhitektuursetele lahendustele. Nende nimekaimad objektid on Kopenhaageni lennujaama laiendus, Kopenhaageni metroojaamad ning tulevane Rail Baltica Riia keskvaksal.
Võitja / III koht – 14 000 eurot – VIDEVIK
Töö esitasid DBA Progetti SpA ja HML Project Management
Itaalia arhitektide tööde portfelli kuulub mitmeid suuri ühiskondlikke objekte nii Euroopas kui väljaspool, muuhulgas on projekteeritud ühistranspordi sõlmobjekte, konverentsikeskuseid, koole ning spordirajatisi.
Neljandale kohale tuli ideekavand nimega SIHT, tööd premeeritakse ergutuspreemiaga, mille suurus on 7000 eurot. Töö esitas Molumba.
Ülemiste terminal kui Eesti visiitkaart
Riia Sillave, Rail Baltic Estonia juht ja žürii esimees
Ülemiste on Eesti pealinna üks kiiremini arenenud piirkondi, mis on paarikümne aastaga muutunud tühermaast moodsaks ärikeskkonnaks ja Eesti peamiseks väravaks. Peatselt kergitab Ülemiste väärtust veelgi linna suurim ühistranspordisõlm, mis koondab nii rahvusvahelise kui regionaalse lennu-, rongi- ja bussiliikluse ning tagab mugava trammiühenduse südalinna ja sadamaga. Kui Ülemiste on peamine Eesti riiki ja Tallinna linna sisenemise värav, siis selle visiitkaart võiks olla võimas, eristuv, mugav ja nutikas ühisterminal. Kõik kolm võidutööd täidavad neile pandud ootusi ja vääriksid realiseerimist, kõigis neis on potentsiaali, et Eesti saab Euroopa hinnatuima lennujaama kõrvale Euroopa armastatuima rongijaama. See pole pelk unistus, vaid Ülemiste lähitulevik.
Oleme heas mõttes kadedad
Janis Dripe, Läti arhitekt, žürii liige
Oleme oma põhjanaabrite suhtes heas mõttes kadedad, et suudate ühendada lennujaama, bussijaama ja Rail Baltica ühtseks transpordisõlmeks ilma laia jõge ületamata või ajaloolist kesklinna muutmata. Rail Baltica terminal mõjutab märkimisväärselt Tallinna lõunapiirkonna arengut ja seda nii ruumilises kui funktsionaalses vaates.
Tekib multimodaalne transpordikeskus
Taavi Aas, majandus- ja taristuminister
Ülemiste piirkonna arengutega olen olnud pidevalt kursis ning arhitektuurikonkursi tööde valguses olen enam kui veendunud, et piirkonnast on kujunemas üks atraktiivsemaid ja infrastruktuuri mõttes ka sünergilisemaid piirkondi Tallinnas. Tekkimas on tõeline multimodaalne transpordikeskus, kuhu koonduvad tulevikus raudtee- bussi- ja lennuliiklus.