Sisuturundus
Eesti trassile on planeeritud üksteist Rail Baltica kohalikku peatust
29. november 2019, 01:00
Kiirete rahvusvaheliste ühendustega raudteel võib olla ka kohalike rongidega regionaalne mõõde. Hetkeseisuga on Rail Baltica Eesti trassiosale planeeritud kahe rahvusvahelise terminali – Tallinna ja Pärnu – kõrvale ka üksteist kohalikku peatust.
Kohalike peatuste võimalusega on arvestatud nii maakonnaplaneeringutes kui esialgses rahvusvahelises liiklusgraafikus. Rahvusvahelise praktika kohaselt mahuvad kiired rongid ja regionaalrongid teineteist segamata ühele teele, sama lähenemise on valinud Rail Baltica puhul ka Läti ja Leedu.
Käimasoleva raudteetrassi põhiprojekteerimise käigus on oluline pika saada täpsed regionaalsete rongipeatuste asukohad, rääkida läbi taristu funktsionaalsus ning alustada diskussiooni regionaalse tähtsusega peatuste rahastamise üle. Eesti trassiosale on märgitud Ülemiste ja Pärnu kõrval võimalike kohalike peatustena ka Assaku, Luige, Saku, Kurtna, Kohila, Rapla, Järvakandi, Kaisma, Tootsi, Kilksama ja Häädemeeste. Tegu on siiski esialgse kavaga, mitte lõpliku otsusega, ainult Rapla osas on kindel, et sinna peatus tuleb.
Riigi, omavalitsuse ja kogukondade koostöö
Raudteeprojekti eestvedajate sõnul eeldab kohalike peatuste taristu väljaehitamine riigi, kohalike omavalitsuste ja kogukondade koostööd juba praegu, et võimaldada parim inimeste liikumisharjumuste ja ootustega arvestav lahendus. Hinnanguliselt võib ühe kohaliku peatuse maksumuseks koos ligipääsuteede ja parklate väljaehitamisega kujuneda ligi 2 miljonit eurot, milleks ülepiiriliste taristuprojektide fondi rahastust kasutada ei saa.
Kuna elektrifitseeritud raudtee aitab saavutada Eestile seadud kliimaeesmärke, on majandus- ja taristuminister esitanud Rail Baltica trassile kohalike peatuste rajamise ettepaneku 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkide saavutamise meetmena. Rongiliikluse kui keskkonnasõbraliku liikumisviisi prioriteetset arendamist näeb ette ka koostatav transpordi ja liikuvuse arengukava.
Euroopa kogemus kinnitab, et kaasaegse raudtee lähedust peetakse elukeskkonda tuntavalt parandavaks teguriks, mis võiks meelitada maapiirkondadesse nii noori peresid kui ettevõtlust. Tänavu kevadel valminud esialgse opereerimisplaani liinigraafikus on lisaks kiiretele ekspressrongidele arvestatud Rail Baltica trassil igapäevaselt ka kaheksa regionaalrongiga, mis saavad liikuda kiirusega kuni 200 kilomeetrit tunnis. Kui kiire rong sõidab Tallinnast Pärnusse neljakümne minutiga, siis kohalike peatustega rongil kulub sellele pool tundi lisaks.
Orienteeruv sõiduaeg näiteks Raplast Tallinnasse või Järvakandist Pärnusse on 30 minutit.
Peame leidma rahastamisallikad
Taavi Aas, majandus- ja taristuminister
Põhimõtteline otsus, et kiirel raudteel hakkavad liikuma ka regionaalsed rongid ning nende jaoks rajatakse kohalikud peatused, on tehtud. Rahvusvaheline raudtee võib anda korraliku arengutõuke ka selle äärde jäävatele asulatele, aga see eeldab head liinivõrku, läbimõeldud taristut ja piisava regulaarsusega rongiliiklust. Lisaks on tänapäevane elektrifitseeritud raudtee ka keskkonnaprojekt, mis aitab ühe pusletükina täita Eesti osa kliima parendamises. Rail Baltic on elektrifitseeritud raudtee ja kui kaubad liiguvad maanteelt ning inimesed autodest ja lennukitelt raudteele, on transpordi jälg keskkonnale oluliselt väiksema mõõduga. Teisalt on analüüsikoht, kas kohalike peatuste rajamist oleks võimalik rahastada CO2 kvoodi müügist, Euroopa toetustest või teistest riigieelarvelistest allikatest. Kohalikud peatused tulevad, kuid peame jõudma kokkuleppele nende rahastamisallikate osas.
Maakondade ühispöördumine
Harju-, Rapla- ja Pärnumaa omavalitsused plaanivad teha vabariigi valitsusele ühispöördumise seoses kohalike peatuste ja rongiliiklusega. Kolme maakonna pöördumise peamine eesmärk on, et planeerimine toimuks koos ning kohalikud peatused ehitataks välja samal ajal Tallinna ja Pärnu peatustega. Samuti tehakse ettepanek luua valmisolek selleks, et koos rahvusvahelise liiklusega avataks ka riigisisene rongiliiklus samal trassil.