Neuroloog toob välja põhjused, miks töö juures pea valutab

Paelussi alamliik oli pärit eksootilistest piirkondadest, kus naine polnud kunagi käinud. Foto: Shutterstock

Uuringud toovad ühemõtteliselt esile fakti, et peavalude all kannatamine tähendab tööga seotud negatiivseid mõjusid, tõdeb neuroloog, Tartu Ülikooli kliinikumi närvikliiniku vanemarst Mark Braschinsky, kes on ka Eesti peavalu seltsi president.

Kõige sagedasem esmane peavalu, mis tingib töölt puudumise, on migreen. Teisel kohal on pingetüüpi peavalu. Peavalu all kannatav inimene ei pruugi iga kord töölt puududa, vaid otsustada jääda tööle ja seda on raporterinud peavalude korral 30 protsenti inimestest. Sellega seotud töö produktiivsuse langust hinnatakse vähemalt 45–50 protsendi suuruseks, vahendab Med24.

Töö kui peavalu mõjutav tegur

Primaarsete peavalude all kannatavad inimesed kirjeldavad erinevaid faktoreid, mis võivad toimida nende peavaluhoogude esilekutsujatena. See on väga individuaalne ja sõltub nii indiviidil esinevatest riskiteguritest (ülekaalulisus, füüsiliselt passiivne eluviis, madal haridustase, kahjulikud harjumused jms), kui ka suuresti esmase peavalu vormist ehk kas tegemist on migreeni või pingetüüpi peavaluga. Uuringutulemusi on raske üldistada, ja tulemustes mängivad veel rolli töö iseloom, koormus, töötingimused.

Siiski on olemas mõned üksikud uuringud, mille raames on tulemuste üldistatavuse eesmärgil püütud küsimusele läheneda rahvastiku tasemel. Näiteks Rootsis tehtud kaheaastane uuring jaotas võimalikud stressi tekitavad mõjufaktorid füüsilisteks ja vaimseteks. Põhilised füüsilised tegurid, mis seostusid suurema peavalude sagedusega, olid:

• korduvate (eriti ühepoolsete) liigutuste sooritamine;
• ebasobiv tööasend;
• sage kokkupuutumine vibratsiooniga;
• raskuste tõstmine;
• müra;
• rohke töötamine arvutiga.

Vaimsetest teguritest seostusid sagedase peavaluga:

• töö monotoonsus;
• pingerohke ja füüsiliselt väsitav töö.

Eriti tugev seos oli meestel seotud vaimselt kurnava tööga ja naistel raske füüsilise tööga. Kõige ohustatum vanusegrupp nii meestel kui ka naistel oli 25–44 eluaastat.

Korralikud töötingimused suurendavad töötajate produktiivsust ning vähendavad töölt puudumise tõenäosust.

Täispikk artikkel ilmus ajakirjas Lege Artis.