Sotsiaalministeerium rakendaks apteegireformi esialgu vaid suurtes linnades

Apteek.

FOTO: Saarte Hääl

Sotsiaalminister Tanel Kiik (Keskerakond) saatis riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehele Tõnis Möldrile (Keskerakond) ministeeriumi omapoolsed ettepanekud apteegireformi parandamiseks, kuhu on lisatud, et tuleva aasta aprillist hakkaks kehtima reform Eesti suurtes linnades. 

Tuleva aasta aprillikuus sulgevad uksed kõik nõuetele mittevastavad haruapteegid, mille tulemuseks Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres ja Jõhvis haruapteegid tegutseda enam ei saa. Kõik omandinõuetele mittevastavad põhiapteegid ja haruapteegid teistes linnades saavad jätkata.

2021. aasta jaanuaris kõik nõuetele mittevastavad haruapteegid ülejäänud linnades ei saa enam tegutseda. Ehks siis  Narva, Kohtla-Järve, Maardu, Põlva, Sillamäe, Saue, Rapla, Keila, Elva, Jõgeva ja Haapsalu nõuetele mittevastavad haruapteegid peavad sulgema oma uksed, omandinõuetele mittevastavad põhiapteegid võivad jätkata.

2022. aasta jaanuaris kõik omandinõuetele mittevastavad apteegid, kellel pole haruapteeke alla 4000 elanikega asustusüksustes ei saa enam tegutseda, omandinõuetele mittevastavad apteegid, kellel on haruapteeke maal, võivad jätkata. Sellest järgmisel aastal kõik  ülejäänud omandinõuetele mittevastavad apteegid ei saa enam tegutseda, jätkavad ainult proviisoromandis ja hulgimüüjaga mitteseotud apteegid.  

Lisaks näeb ministeeriumi ettepanek ette, et ravimiamet saaks erakorralises olukorras anda loa haiglavõrgu arengukava haiglale ravimeid väljastada. Erandlik olukord on selline, kus võib olla oht apteegiteenuse osutamise katkemiseks või oluliseks häireks. Sätete eesmärk on toetada ravimite kättesaadavust inimeste jaoks ka olukordades, kus ravimihulgimüüjatel tekivad tõrked jaeapteekide ravimitega varustamises. «Apteekide puhul tuleb tagada toimepidevus ka olukorras, mis ei ole hädaolukord, kuid ravimid ei ole mingil põhjusel elanikkonnale kättesaadavad. Seetõttu on vajalik Ravimiameti pädevuste ja volituste laiendamine, võimaldades apteegiteenuse häiringu ja katkemise korral astuda vajalikke samme, et ravimid siiski abivajajateni jõuaksid,» seisab ministeeriumi ettepanekus. 

Ka soovitab ministeerium muuta proviisoromandi nõuet selliselt, et proviisoromand võib jaguneda ka mitme proviisori vahel ning proviisorite osalus peab moodustama vähemalt 80 protsenti juriidilise isiku osadest või aktsiatest. Sotsiaalministeerium leiab, et säte aitab lahendada ära olukorrad, kus käesoleval hetkel kuulub apteegiomand näiteks kahele proviisorile võrdselt või jaguneb mitme proviisori ja farmatseudi vahel ilma, et kellelegi kuuluks enamusosalus.

Tagasi üles