Briti kuninganna tutvustas alamkojas uue valitsuse plaane
19. detsember 2019, 23:56
Briti kuninganna Elizabeth II tutvustas neljapäeval parlamendis peaminister Boris Johnsoni uue valitsuse seadusandlikke prioriteete, mille tipus on Ühendkuningriigi väljaviimine Euroopa Liidust.
Briti monarh avas 12. detsembri ennetähtaegsetel üldvalimistel valitud alamkoja uue koosseisu töö parlamendi avaistungil, millest võtsid osa ka mittevalitava lordide koja liikmed.
«Minu valitsuse prioriteet on teha teoks Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust 31. jaanuaril,» ütles kullatud troonil istunud kuninganna.
«Seejärel asuvad minu ministrid taotlema tulevasi suhteid EL-iga vabakaubandusleppe alusel, mis toob kasu kogu Ühendkuningriigile,» lausus Elizabeth.
Briti valitsuse EL-ist lahkumise ministeeriumi pressiesindaja ütles neljapäeval, et ametkond saadetakse pärast Brexitit laiali.
Johnson võitis eelmisel neljapäeval peetud valimistel parlamendis ülekaaluka enamuse lubadusega viia Ühendkuningriik jaanuari lõpuks EL-ist välja. Sellele järgneb 2020. aasta lõpuni kestev üleminekuaeg, mille jooksul üritavad London ja EL kaubanduslepet sõlmida.
Suurbritannial on võimalus üleminekuperioodi pikendada, kuid Johnson keeldub sellest ja kavatseb kinnistada üleminekuperioodi lõpetamise 2020. aasta lõpus ka seaduses, teatas Downing Street teisipäeval.
Briti valitsus kavatseb üleminekuperioodi pikendamise õiguslikult keelata EL-iga sõlmitud lahkumisleppe seaduses, mille Johnson on lubanud parlamendile esitada reedel.
«Pärast kõhklemist, viivitust, patiseisu ja halvatust on saabunud aeg muutusteks ja tegudeks. Ühendkuningriigi uus kuldajastu on käeulatuses,» kuulutas Johnson pärast kuninganna sõnavõttu parlamendisaadikutele.
«Homme on päev, mil me eemaldame plastkile ja esitleme ahju panekuks kõlbulikku kokkulepet, avades tee meie laiemale riikliku uuenemise programmile,» lausus peaminister.
Johnsoni plaanid võib nurjata terendav põhiseaduslik vastasseis Šotimaaga.
Šotimaa esimene minister Nicola Sturgeon esitles neljapäeval plaani uueks iseseisvusreferendumiks, milleks on tema sõnul nüüd selge põhiseaduslik ja demokraatlik alus.
Sturgeoni Šoti Rahvuspartei (SNP) sai Briti üldvalimistel Šotimaal ülekaaluka võidu, tagades 59 mandaadist 47.
See tulemus ja SNP võit eelmistel parlamendivalimistel 2015. ja 2017. aastal näitavad esimese ministri sõnul, et uue referendumi korraldamine on vaieldamatu.
«Šotimaa tegi läinud nädalal täiesti selgeks, et ta ei taha Boris Johnsoni tooride valitsust, mis viib meid Euroopa Liidust välja,» lausus Sturgeon pressikonverentsil Edinburghis.
«See on tulevik millega me oleme silmitsi, kui meil pole võimalust kaaluda alternatiivina iseseisvust»" ütles ta.
2014. aasta referendumil hääletas 55 protsenti hääletamas käinud šotlastest iseseisvumise vastu. Seda kirjeldati ainsa sellise referendumina põlvkonna jooksul ning iseseisvuslased lubasid mitte taotleda uut hääletust, kui asjaolud just oluliselt ei muutu.
Rahvuslaste sõnul on säärane muutus see, et Johnson viib Ühendkuningriigi järgmise kuu lõpuks EL-ist välja. Šotlased hääletasid 2016. aasta Brexiti-referendumil lahkumise vastu.
Tulevik mille šotlased kolm aastat tagasi valisid, ei ole neile enam saadaval, ütles Sturgeon, kelle sõnul taotleb Šoti valitsus referendumi korraldamist järgmise aasta jooksul.
«See ühendus ei ole oma nime vääriline ja selle osad pole võrdsed,» lisas ta.
Johnson ütles neljapäeval parlamendile, et kavatseb tugevdada ajaloo kõige edukamat liitu ja püha pärandit, mida see parlament ei luba kunagi kellelgi katki või tükkideks rebida.