Ainar Ruussaar: kas missioonil Ida-Virumaal?
/nginx/o/2019/12/06/12791828t1hc8c1.jpg)
Ajakirjanik ja nüüd kooliõpetaja Ainar Ruussaar võttis KUKU raadio saates «Neeme Raud. Siin» kokku oma esimese poolaasta Kohtla-Järve Riigigümnaasiumis.
«Suure kooli käivitamine Kohtla-Järvel ei olnud lihtne ülesanne, aga tänaseks võib öelda, et kool püsib paigal, õpilastel on sära silmis,» ütles Russaar ja lisas, et kindlasti ei pruugi otsus koolimeisteriks saada olla igavene, aga see on tema elu ja karjääri üks huvitavaid etappe.
«See on ühtpidi raske ja teistpidi huvitav sellepärast, et olen algaja õpetaja, mul ei ole mingisugust varasemat kogemust, ma valmistan iga tundi ette eelmisel õhtul. Olen visanud nalja, et valmistan ette nagu 45-minutilisi telesaateid, kus on 25-30 vaatajat. See on väga loominguline töö - teistpidi loominguline kui ajakirjanikutöö.»
Raskeks muudab aga antud töö see, et perekond on Ruussaarel Tallinnas. Kohtla-Järve vahet sõitmine on iga nädal aeganõudev, elu on ühiselamus.
Kas tunned, et oled seal ida-Virumaal otsekui missioonil?
Kõlab väga pateetiliselt see sõna missioon. Mis ta nüüd ikka nii väga missioon on. Töö nagu töö ikka.
Põhjus, miks sõna missioon kasutan, on selles, et oleme ligi 30 aastat rääkinud Ida-Virumaa ja sealse elanikkonna lõimimisest ülejäänud Eesti külge. Ja ikka tuleb sealt teateid, et seal elatakse hoopis teistsugust venekeelset elu, vaadatakse rohkem Venemaa poole ja igaüks, kes sinna siirdub eestikeelsust edendama, aitab otsekui kaasa suurele Eesti üritusele.
Tuleb ilmselt ka nii võtta, aga kui heita pilk Tallinnast Kohtla-Järvele, siis see on ikkagi natukene teistmoodi, kui ise kohapeal olla.
Mida me siis ei näe?
Me pigem näeme natukene rohkem hirme, kui seal kohapeal võib tajuda. Me näeme võibolla natuke rohkem seda hirmu, et jah, seal vaadatakse rohkem Venemaa poole. Mina seda küll ei ole tähele pannud, vähemalt mitte sellistes kogustes nagu siin ülejäänud eestikeelses Eestis arvatakse.
Jah, muidugi on seal piirkondi, kus enamus on vene emakeelega inimesed, aga poes saab näiteks vabalt eesti keelega hakkama, kõigis teenindusasutustes saab eesti keelega hakkama, rääkis Ruussaar. «Tõmmet Venemaa suunas ma ei näe ja tegelikult ka need noored, kes õpivad gümnaasiumis ja kes on vene emakeelega kodudest, on ikkagi rääkinud, et nende perspektiiv on, et kui mitte saada Kohtla-Järvel või Ida-Virumaal head töökohta, siis vaadata pärast gümnaasiumi edukat lõpetamist Tallinna suunas, miks mitte ka Londoni suunas, aga nad ei räägi sellest, et nad tahaksid hirmsasti minna Peterburi või Moskvasse,» ütles Ruussaar.
Tema sõnul on 80 protsenti Kohtla-Järve Riigigümnaasiumi õpilastest vene emakeelega ja enamus saab hakkama, välja on seni langenud umbes 30 õpilast.
Suur eestikeelne kool Kohtla-Järvel on kinnitus, et Eestis elavatele muulastele saab anda haridust vaid eesti keeles, mida Ruussaar ise täielikult pooldab, vaadates aastakümneid sellele kogu riigis täielikku üleminekut takistavaid ühe partei (Keskerakonna) siseseid vaidlusi üsna tülgastunult.