FOTOD ⟩ Eesti on tänasest ÜRO julgeolekunõukogu liige

President Kersti Kaljulaid heiskas täna presidendi kantselei ees ÜRO lipu, et tähistada Eesti liikmelisuse algust ÜRO julgeolekunõukogus.

«Eesti on järgmised kaks aastat maailma raskeima diplomaatiliste läbirääkimiste laua taga. See teeb Eesti vaieldamatult suuremaks kui meie rahvaarv, pindala või SKP seda justkui loomuldasa eeldaks. Oleme võrdne riik keerulises ja hapras rahvusvahelises peres. Aga sellega kaasneb kohustus ja vastutus aru saada ning ka kaasa rääkida keerulistes küsimustes, mis esmapilgul meid otseselt justkui ei puudutakski. Aitame seista väärtuspõhise ning rahvusvahelisel õigusel põhineva maailma eest, ilma milleta ei oleks meil ja paljudel teistel riikidel ja rahvastel maailmas kohta,» ütles riigipea lipu heiskamise järel.

Välisminister Urmas Reinsalu sõnul teenib ÜRO julgeolekunõukogus Eesti rahvuslikke huve ja võimaldab anda panuse maailma konfliktide lahendamisse diplomaatilisel teel. «Järgmised kaks aastat oleme maailmapoliitika keskmes. Eestil tuleb aidata ohjata konflikte, mis on puhkenud nii riikide sees kui ka nende vahel,» sõnas Reinsalu pressiteates.

Reinsalu sõnul on Eesti kannatusterohke ajalugu andnud meile väga selge arusaama rahvusvahelise õiguse ja ühiste kokkulepete tähtsusest väikeriikidele. «Julgeolekunõukogus on meil võimalik seista selle eest, et ka tulevikus kehtiks ÜRO põhikirja põhimõte jõu mittekasutamisest ja sellega mitte ähvardamisest. Sealhulgas on kindlasti oluline ebaseaduslike ja õigusvastaste anneksioonide mittetunnustamise poliitika.»

Ta lisas, et selleks, et Julgeolekunõukogu saaks leevendada kriisikolletes inimkannatusi ja vähendada ohvreid, on vajalik, et reeglid maksaksid ja rahvusvahelisi kokkuleppeid ei lahjendataks. «Tänase rahvusvaheliste suhete süsteemi kestvusest sõltub palju: konfliktide ennetamine, inimõiguste kaitse, kestliku arengu tagamine ja kliimaga seotud katsumustega tegelemine,» märkis välisminister. Lisaks on Eesti jaoks oluline teema küberjulgeolek.  

«ÜRO julgeolekunõukogu kasu Eestile kestab aga kauemgi kui kaks aastat, kuna see annab meile võimaluse teha Eesti tuntumaks, laiendada meie suhtlusringi ja kasvatada meie diplomaatide professionaalsust. Saame näidata meid usaldusväärse ja kompromisse otsiva riigina, kellele lähevad teiste mured korda. See kõik tugevdab ka meie enda julgeolekut,» lisas Reinsalu.

Reinsalu rõhutas, et enamik resolutsioone julgoelekunõukogus võetakse vastu konsensusega, aga on palju erimeelsusi, mis takistavad hädasolijate aitamist. Näiteks detsembris hääletasid Venemaa ja Hiina kahjuks Süüriale piiriülest humanitaarabi võimaldava Julgeolekunõukogu resolutsiooni vastu. Kokkulepe püütakse saavutada selle kuu alguses ja nüüd osaleb ka Eesti selle olulise otsuse vastuvõtmisel.  

Eesti alaline esindaja ÜRO juures Sven Jürgenson hakkab juhtima ka Sudaani ja Iraagi sanktsioonikomiteed. Eesti on ÜRO julgeolekunõukogu eesistuja maikuus, siis lasub meil kohustus korraldada istungeid ja asjaajamist.

ÜRO julgeolekunõukogu ülesanne on seista maailmas rahu ja julgeoleku eest. Julgeolekunõukokku kuulub 15 riiki, kellest Ameerika Ühendriigid, Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ning Hiina on alalised liikmed. Koos Eestiga alustavad neli uut valitud liiget Niger, Tuneesia, Vietnam ning Saint Vincent ja Grenadiinid, oma liikmelisust jätkavad Belgia, Saksamaa, Dominikaani Vabariik, Indoneesia ja Lõuna-Aafrika Vabariik.