Fotod ⟩ Eesti mälestas 100-aastase relvarahuga Vabadussõjas langenuid

Tallinnas Vabadussõja võidusamba jalamil tähistati täna saja aasta eest kehtima hakanud Vabadussõja relvarahu, mälestades neid eestlasi ja välismaalasi, kes sõjas võitlesid ja oma elu Eesti vabaduse eest andsid.

Kaitseminister Jüri Luik märkis oma kõnes, et Vabadussõja ajalukku pilku heites võime tõdeda, et see oli Eesti riigi loos ülimaks ellujäämiskursuseks.

«Eesti riik tuli Vabadussõjast välja vaimult tugevana, tulevikku vaatava ja avatud riigina,» ütles Luik. Ta lausus, et selle kinnituseks on sõjajärgsel suvel Asutava Kogu poolt vastu võetud põhiseadus, mis oli oma ajastu edumeelseim ja kantud demokraatia aateist.

«See oli pingutus, mis tõestas kogu maailmale, et Eesti iseolemine ei olnud pelgalt esimese maailmasõja järgne tõmbetuulehoog, vaid südames igatsetud ja mõttes plaanitud uus reaalsus,» ütles Luik.

Ta lisas, et Vabadussõda on tunnistuseks sellest, et ka väikene rahvas suudab ja oskab rasketest katsumustest auga välja tulla ning kehtestada oma tõe ja õiguse sellel maal, mida me omaks peame.

«Need aated ja põhimõtted, millele toetuti 100 aastat tagasi, need on elus ja kehtivad ka täna,» sõnas kaitseminister. Ta lausus, et omariikluse tagavad täna ühe tugevamaks kasvanud kaitsevägi ja kaitseliit ning laiapindne riigikaitse, mis sõlmivad Eesti kaitsmiseks ning julgeoleku kindlustamiseks kokku paljude elualade ja ametite parimad oskused ning teadmised.

«Eestil on tugevad liitlased, kes osalevad meie riigi kaitsmises igapäevaselt. NATO ei ole naljaasi, vaid maailma kõige võimsam sõjaline liit. Selle kõige koosmõjus oleme täna kaitstud paremini kui kunagi varem,» lisas Luik.

Eesti rahva nimel asetas Vabadussõja võidusamba jalamile pärja kaitseminister Jüri Luik ning kaitseväelaste poolt Eesti Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem. Lisaks asetasid pärjad diplomaatilise korpuse esindajad.

Kõne pidasid ka Tallinna Reaalkooli abiturient Märten Mikk, Eesti Korporatsioonide Liidu ja diplomaatilise korpuse esindajad ning eestpalve pidas Eesti Kirikute Nõukogu president, peapiiskop emeritus Andres Põder.

Täna kell 10.30 helistati saja vaikusesekundi vältel kõikides Eesti kirikutes kirikukellasid, hüüdsid veduriviled ning laevapasunad.

Kellahelina järel asetati üle kodumaa küünlad ja pärjad kõikidele Vabadussõjaga seotud mälestussammastele – võidusambale Tallinnas, kihelkonnasammastele maakondades, mälestustahvlitele ning Vabadussõja võitlejate tähistatud sünnikohtadele ja haudadele.

3. jaanuaril 1920 kell 10.30 jõustus Eesti Wabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud vaherahu sõjategevuse lõpetamiseks kuni 10. jaanuarini. Õnneks sõjategevust uuesti ei alustatud ja  2. veebruaril 1920. aastal sõlmiti Tartus rahuleping ja Vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga.

Vabadussõda kestis 402 päeva ning Eesti kaotas sõjas üle 6000 inimese, neist ligi 4000 otseses lahingutegevuses.

Tagasi üles
Back