Seninägemata kaadrid ⟩ Ajaloolane uuris Taani ja Põhjamaade vabatahtlikke Eesti Vabadussõjas

Taani ajaloolane Mikkel Kirkebæk tutvustab oma novembris ilmunud raamatut Taani vabatahtlikest, kes osalesid Baltimaade vabadussõdades, kuigi nende lähetus polnud seaduslik. Uurimistöö käigus avastas ta Taani filmiarhiivist kaadreid, mida pole varem nähtud. 

Kui 200 Taani sõdurit järgmise nädala alguses NATO suurendatud kohaloleku (eFP) osana Eestisse saabuvad, pole see kaugeltki esimene kord, kui Taani sõdurid Eesti julgeolekusse panustavad. Taani osales ka 2018. aastal 12 kuud Briti pataljoni koosseisus.

Ometi 1919. aastal meldis enam kui 2000 meest end vabatahtlikuna abistama Eestit võitluses iseseisvuse ja vabaduse eest. Finantsprobleemide tõttu lähetati Eestisse küll ainult üks ligi 200-meheline kompanii, kuid vaatamata selle tagasihoidlikule suurusele sai Taani vabatahtlike panusest mitmelgi moel pöördeline ajalooline sündmus. Uus raamat «Välispiir» («Den yderste grænse») taanlaste panust kajastabki.

Eesti ülemkomando juhtimisel osales Taani vabatahtlike sõdurite korpus 1919. aastal toimunud rasketes lahingutes Eestis, Lätis ja bolševistlikul Venemaal. Taani Balti abikorpuse jalaväekompanii nime kandva vabatahtliku abikorpuse lähetamine tekitas Taanis palju vastuolusid. Kuigi lähetus ei olnud ametlik, aktsepteeris Taani valitsus seda mitteametlikult ja vaatas tolleaegsele ebaseaduslikule värbamisele läbi sõrmede.

Taani valitsus andis koguni loa 900 moodsaima Taani Madseni kergkuulipilduja salajaseks ekspordiks riiklikele Balti jõududele ja Taani vabatahtliku korpuse varustusse kuulus neid samuti. Raamatus «Välispiir» on vaatluse all korpuse loomine Taanis alates idee tekkimisest. Kogu uurimisprojekti eesmärk on olnud avaldada esimene suurem terviklik ajalooline ülevaade Taani ja Põhjamaade vabatahtlikest Baltimaade vabadussõdades. Jälgime suurt poliitilist mängu, milles liitlased püüavad Skandinaavia riike survestada Baltimaades sõjaliselt tegutsema. Raamatus on Taani korraldajate omavahelist kirjavahetust ja Baltimaade abistamist nende vaatenurgast ning ülevaade kodanliku Taani tohutust hirmust järjest laieneva enamluse ees. Jälgime vabatahtlike värbamisprotsessi ning tõsiseid kokkupõrkeid vabatahtlike ja Taani vasakpoolsete vahel Kopenhaageni tänavatel. Analüüsime Taani poliitikute argumente. Jälgime vabatahtlike saabumist Eestisse, nende sõjaväelist väljaõpet, vabatahtlike mõtteid uute Balti riikide kohta ja suhteid kohaliku rahvaga.

Sõdurite päevikud annavad meile päev päeva kaupa ülevaate korpuse lahingutest Eestis, Lätis ja Venemaal ning sõja olemusest, korpuse sõjalistest ülesannetest, lahinguväärtusest ja sõdurite enda kogemustest - sealhulgas nende vaadetest bolševistlikule vaenlasele. Raamat lõpeb pilguheitmisega tänapäeva, analüüsides erinevaid narratiive vabatahtlike panusest ning teatavas ajalootõlgenduses esinevaid huve Taani vabatahtlike kohta nii toetajate kui ka vastaste vaatenurgast. Samuti saab lugeda raamatu teemadest tänapäevases perspektiivis, näiteks Läänemere piirkonna julgeolekuolukorrast, kus taas arutatakse selle üle, kuidas kaitsta Lääne välispiiri.

Kopenhaagenis toimunud raamatuesitluse eriliseks osaks oli seni tundmatu filmi esilinastus: «Seal, kus võideldakse enamlaste vastu». Filmi, mis leidsin Taani Filmiinstituudi arhiivist oma uurimistöö käigus, on salvestanud kaks Taani sõjafotograafi Eesti Vabadussõja ajal 1919. aastal. Eesti armee juhtkond oli andnud neile kahele korrespondendile loa rindel vabalt filmikaameraga liikuda ning film annab ainulaadse ülevaate Baltimaade ühiskonnast 1919. aasta vabadussõdade ajal.

Filmis näidatakse kaadreid olustikust Riias, Tallinnas ja Pihkvas, sealhulgas igapäevaelu, kahju kannatanud hooneid, vaeseid inimesi ja sõjavange ning Taani vabatahtlikke Tallinnas ja ka Tartus, kus nad kogunevad, et sõita rongiga Pihkva rindele.

Tagasi üles