Tuulbergi kaitsja: üritasime seda kulu ja segadust vältida

Vandeadvokaat Indrek Leppik ja ärimees Aivar Tuulberg täna Harju maakohtu ees.

FOTO: Eero Vabamägi

Vandeadvokaat Indrek Leppik ütles teisipäeval pärast Harju maakohtu otsust, et tema kaitsealuse Aivar Tuulbergi õigeksmõistmine oli ainuvõimalik lahendus.

«Kui kuritegu ei ole toime pandud, siis ei ole prokuratuuril võimalik ka selle kohta tõendeid esitada. Nii lihtne see võistlevas menetluses ongi. Mul on hea meel, et kohus Tuulbergi õigeks mõistis,» ütles Leppik BNSile.

«Samas on mul Tuulbergist kahju, et ta sellesse hakklihamasinasse sattus ja teda mingil põhjusel selle kohtuasja menetlemisega karistati. Me proovisime kogu seda kulu ja segadust vältida ja käisime enne süüdistusakti kohtusse saatmist koos kliendiga prokuratuuris, näitasime pangadokumente, kuhu väidetavalt Savisaarele antud sularaha edasi liikus aga prokuratuur ei jätnud kahjuks jonni,» nentis ta.

«Asja halb külg minu jaoks on see, et nii olulises kriminaalmenetluses pandi kahtlustuse esitamisel toime jämedad seaduserikkumised. Tuulbergi kodu altkäemaksu kahtlustuse puhul narkokoeraga läbiotsimine on kuritegu, mida minu teada keegi ei menetle. Samuti sõidutati Tuulberg kaitsepolitsei poolt helikopteriga Tartust järgmistele läbiotsimistele, samas minule öeldi, et menetlustoimingud temaga on lõppenud. Selliseid asju ei tohiks demokraatlikus riigis toimuda ja loodetavasti enam ei toimu ka,» märkis Leppik.

Harju maakohus mõistis teisipäeval Keskerakonna eksjuhi Edgar Savisaare korruptsioonikaasuses ainsana süüdi keskerakondlasest riigikogulase Kalev Kallo.

Kohus leidis, et Kallo süü altkäemaksu võtmisele ja andmisele kaasa aitamises ja altkäemaksu vahendamises on tõendatud ja mõistis talle tingimisi pooleteise aasta pikkuse vangistuse kaheaastase katseajaga. Keelatud annetuse tegemise episoodis mõistis kohus Kalev Kallo õigeks.

Kallo kaitsja vandeadvokaat Kristi Rande ütles BNSile, et vaidlustab maakohtu otsuse kindlasti Tallinna ringkonnakohtus.

Ettevõtjad Aivar Tuulbergi ja Vello Kunmani mõistis kohus õigeks. Ärimees Alexander Kofkini osas lõpetas kohus menetluse aegumise tõttu.

Kohtunik Anne Rebane selgitas pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist, et Tuulbergi ja Kunmani osas leidis kohus, et nende tegevuses puudus kuriteokoosseis, kuid Kofkini osas on igaljuhul mõistlik menetlusaeg juba läbi või iga hetk lõppemas.

Paul Kerese hinnangul on tema kaitsealuse Vello Kunmani osas teisipäeval Harju maakohtus langetatud otsus 100 protsenti õige otsus.

Vandeadvokaat Aivar Pilv märkis teisipäeval pärast Harju maakohtu otsust, et tema kaitsealuse, ettevõtja Alexander Kofkini osas menetluse lõpetamine oli ainuõige otsus.

«Minu hinnangul tõendid süüdistust ei toetanud, sest kogu süüdistus oli ülesehitatud spekulatsioonidele,» ütles Pilv BNS-ile.

Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern ütles BNS-ile, et prokuratuur on arvestanud protsessi jätkumisega Tallinna ringkonnakohtus ning vaidlustab maakohtu otsuse kindlasti.

Kohus vabastas teisipäeval aresti alt ka Edgar Savisaarele kuuluva sularaha 80 000 eurot ja see kuulub Savisaarele tagastamisele kohtuotsuse jõustumisel. Samuti mõistis kohus riigilt Savisaare kasuks välja tema poolt kantud õigusabikulud 3237 eurot.

Oktoobris lõppenud kohtuvaidluses kinnitasid kõigi kohtualuste kaitsjad, et prokuratuuri süüdistus on tõendamata ja nende kaitsealused pole kuritegusid toime pannud.

Viimase sõna õigust kasutasid kõik protsessi lõpuks kohtu alla jäänud süüdistatavad ehk Kalev Kallo, Aivar Tuulberg, Alexander Kofkin ja Vello Kunman. Ka nemad kordasid üle juba protsessi ajal kõlama jäänud seisukoha, et pole süüdistuses märgitud tegusid toime pannud.

Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern taotles poliitik Kalev Kallo, ehitusettevõtja Aivar Tuulbergi ja ärimees Alexander Kofkini süüdimõistmist ja nende karistamist reaalse vangistusega ning ärimees Vello Kunmanile tingimisi vangistust.

Prokurör nõudis Kallole pooleteise aasta pikkust vangistust, millest kolm kuud tuleks mehel reaalselt vanglas veeta, ülejäänud karistusaeg aga kanda tingimisi kolmeaastase katseajaga.

Kofkinile ja Tuulbergile nõudis süüdistaja kaheaastast vangistust, millest tuleks trellide taga veeta kolm kuud ja ülejäänud karistusaeg kanda tingimisi kaheaastase katseajaga.

Ärimees Vello Kunmanile küsis prokurör üheaastast tingimisi vangistust kaheaastase katseajaga.

Mullu 18. juunil tunnistas ettevõtja Hillar Teder, et 2014. aastal rahastas ta varjatult Keskerakonda. Pärast Tederi antud ütlusi rahuldas kohus prokuratuuri taotluse ja lõpetas tema kriminaalasja oportuniteediga. Teder peab tasuma kriminaalmenetluse lõpetamise eest riigi tuludesse sunniraha 200 000 eurot.

Ühtlasi tegi kohus mullu juuni keskel määruse, millega eraldas juriidilise isikuna kohtu all oleva Keskerakonna materjalid eraldi menetlusse, kuna partei oli avaldanud soovi minna riigiprokuratuuriga karistuse osas kokkuleppele. See ka sündis ning Keskerakonnal tuli tasuda riigituludesse 25 000 eurot.

2018. aasta detsembri lõpus tegi riigikohus otsuse, millega Edgar Savisaar vabastati tema tervisliku seisundi tõttu kohtu alt.

Riigiprokuratuur süüdistas Savisaart Tallinna eelarvevahendite kasutamises enda ja Keskerakonna huvides ehk omastamises suures ulatuses, samuti neljas altkäemaksu võtmises, rahapesus ning Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuse vastu võtmises.

Savisaarele altkäemaksu andmises süüdistatakse Aivar Tuulbergi, Alexander Kofkinit ja Vello Kunmanit.

Tallinna linnavolikogu endist esimeest ja praegust riigikogu liiget Kalev Kallot süüdistab prokuratuur kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele, Savisaarele altkäemaksu vahendamises süüdistati ekspoliitik Villu Reiljani.

Omastamisele kaasaaitamises süüdistatavana oli kohtu all ka Põhja-Tallinna linnaosavanema endine asetäitja Priit Kutser, kuid tema suhtes lõpetati menetlus oportuniteediga.

Kohtuprotsess algas Harju maakohtus 2017. aasta 12. juunil, kui kõik süüdistatavad kinnitasid, et nad ei tunnista end süüdi. Vaid kohtu all olnud ekspoliitik Villu Reiljan võttis süü omaks ning tema osas lahendas kohus süüasja kokkuleppemenetluses.

2017. aasta oktoobris kinnitas maakohus Reiljani altkäemaksu vahendamise kriminaalasjas riigiprokuratuuriga sõlmitud leppe, mille järgi pidi Reiljan karistusena maksma riigile veidi üle 33 000 euro.

Tagasi üles