Aimar Altosaar: algatushimulised eestlased

Aimar Altosaar. Foto: Eero Vabamägi

Start-up, mis tähendab innovaatilist ettevõtet siiani peamiselt IKT-valdkonnas, on praegu üks majanduselu märksõnu. See eeldab kõrgelt arenenud e-keskkonna ja digikultuuri olemasolu, toetavat avalikku sektorit ja seadustikku.

Start-up, mis tähendab innovaatilist ettevõtet siiani peamiselt IKT-valdkonnas, on praegu üks majanduselu märksõnu. See eeldab kõrgelt arenenud e-keskkonna ja digikultuuri olemasolu, toetavat avalikku sektorit ja seadustikku. Siiani on uudsetest ideedest ja start-up-ettevõtlusest innustunud noored inimesed, kes näevad võimalusi peamiselt infotehnoloogia rakendamises, kuid edaspidi võiks see kontingent olla palju laiem. 2018. aasta andmetel investeeriti Eesti start-up’idesse üle miljardi euro, mis oli kaks korda enam kui Lätis ja Leedus kokku. Juba aastaid räägime ise ning laseme hea meelega teistel öelda, et Eesti on start-up’ide hiiglane, näidates ka teistele teed.

Sellistes hinnangutes on kindlasti omajagu tõtt. Hakates aga üle lugema, kui palju meie kaasmaalasi on vahetult seotud start-up-kogukondadega, võib selguda, et see arv väga suur ei olegi. Kuulsust on meile toonud rahvusvaheliselt tuntud edulood – Skype, Transferwise ja Bolt – ning nende järel on veel kuni kümmekonnal start-up’ist välja kasvanud ettevõttel ehk edaspidi asja suurte hulka.

Seda, et varasem edu võib kasvatada uut edu, näeme ka riigisektori siiani püsinud panustamises Eesti idufirmade sektori arendamisse. Alates «Tiigrihüppe» projektist, ID-kaardi kohustuslikuks tegemisest ja Arengufondi asutamisest, mis esimesena pööras suurt tähelepanu uuenduslikule ettevõtlusele, oleme võtnud suuna start-up-ökosüsteemi edendamisele. Eesti start-up-ökosüsteem on maailmas tuntud oma avatuse, nutika infrastruktuuri ja ühtehoidmise poolest, mille kujundamisel on märkimisväärset rolli mänginud riigi loodud idufirmade kogukonna eestvedaja Startup Estonia.