Graafikud ⟩ Siseminister Helme: on naiivne arvata, et meil rändeprobleeme ei teki

Tallinn. PPA peadirektor ja siseminister annavad ülevaate 2019. aastast. Pildil Elmar Vaher.

FOTO: Madis Veltman

Politsei ja siseministeeriumi fookusesse on tõusnud integratsiooniteema – eriti kõik see, mis puudutab töö- ja elamislube ning sisserännet. Kuigi politsei praegu ei tunneta, et rände tõttu oleks turvalisus ohus, jälgitakse hoolega teiste riikide, eriti Soome, Rootsi ja Saksamaa kogemusi.

Eile andsid politsei- ja piirivalveameti (PPA) eelmise aasta tööst ülevaate siseminister Mart Helme ja politseijuht Elmar Vaher.

Helme sõnul ei ole praegu niivõrd teemaks ränne Eestisse kolmandadest riikidest, vaid just ränne Euroopa Liidu sees. «Meie naabruses on riike, kus võõrkogukonnad kiiresti kasvavad, näiteks Soome ja Rootsi,» märkis Helme ja lisas, et ka nendest riikidest tuleb Eestisse puruvõõraid. 

Näiteks eelmisel aastal ületasid inimesed kolmandadest riikidest Eesti piiri üle kaheksa miljoni korra. «Nende seast leida üles need inimesed, kes pole siia oodatud...,» selgitas Elmar Vaher piirivalvurite tööd.

Vaher rääkis, et Eesti piirikaitsjad on näinud mõndagi: kes tuleb võltsitud passiga, kes tuleb sõbra perele külla, kes tuleb keset talve jaanipäevaks sauna valmis ehitama. «On olnud töine aasta,» võttis Vaher kokku. Piiriületajate arv kasvab iga aastaga ning ka tänavu prognoosib PPA, et see on tõusuteel. 

 

Piirivalvurid suunasid mullu 41 943 kodanikku edasi järelkontrolli. Järelkontrollis tehakse intervjuu ja uurimised: mis toimub kodumaal ja milline on inimese sihtkoht Eestis. «1971 inimesel oleme riiki ja Euroopa Liitu sisenemise tõkestanud,» rääkis politseijuht Vaher, märkides, et kõige sagedamini tõkestati piiriületus venelastele ja ukrainlastele.

PPA peadirektor ja siseminister annavad ülevaate 2019. aastast. 

FOTO: Madis Veltman

PPA tabas ebaseaduslikult rändelt eelmine aasta 1410 inimest, kellest enamik peeti kinni piiripunktides (k.a lennujaam – toim). Siseminister Helme sõnul on omamoodi probleemiks kujunenud idaränne, seda just teatud valdkonnas. «Näiteks prostitutsioon. Me ei ole enam transiitriik, vaid oleme sihtriik. Meil on nii hea elatustase, et tasub tulla siia ja juba siin selle tööga leiba teenida, ei pea Soome minema,» heitis Helme nalja. 

 


Eelmisel aastal esitati rohkem ka lühiajalise töötamise registreerimise taotlusi. Vaheri sõnul kinnitab seegi fakt, et Eestis soovitakse elada, õppida, töötada. «Üle 34 000 korral oleme pidanud menetlust tegema – olgu siin ka öeldud, et 2019. aastal andsime me välja 23 000 lühiajalist tööluba,» lisas ta. «Tähtajalise elamisloaga on Eestis pidevalt kohal 30 000 inimest. Prognoositakse, et ka see number sel aastal suureneb,» rääkis Vaher. 

Siseminister viitas, et Eestis on tekkimas n-ö nukleaarsed kogukonnad, kes tahavad elada oma elu selle kogukonna sees ega haaku väljaspool oleva eluga. Helme tõi näiteks eesti keele õppe – immigrantidele makstakse kursused kinni, nad käivad seal, kuid paari kuu pärast pole nad keelt peaaegu üldse omandanud.

 

«Siin on selline paradoksaalne olukord. Ühelt poolt ütlevad rahvusvahelised kohustused ja inimlik vaade, et me peaksime neid inimesi toetama, neid integreerima ja leidma töökohti. Teisest küljest näeme, et need toetused annavad neile tihtipeale võimaluse elada sedasama isoleeritud elu ning mitte suhestuda piisava aktiivsusega meie igapäevaelu ja ümbritseva keskkonnaga,» viitas siseminister.

Ometi ei pea ministri sõnul Eesti jalgratast leiutama, vaid tuleb teistel riikidelt õppida. «Esimest korda me näeme, et see probleem, mis varem oli kusagil Lääne-Euroopas, on otsapidi jõudnud ka meile.»

Ministri sõnul on Eestis kaks põhilist immigratsiooniallikat: õpiränne ja õpirändega kaasnev perekondade siiatoomine. Siin näeb ministeerium tema sõnul tekkimas probleemi, sest kiiresti kasvavad teistest riikidest pärit kogukonnad. 

«Viimase paari aastaga on nagu rakett visanud üles India kogukond. Teine väga kiiresti kasvav ja just nimelt õpi- ja perekondade ühinemise kaudu kasvav kogukond on Nigeeria kogukond. Sellega on aga igal pool Euroopas tõsised probleemid kriminogeenses kontekstis,» nentis Helme. Ta lisas, et oleks ülimalt naiivne arvata, et meil neid probleeme ei teki. 

Politseijuht Vaher nõustus Helmega. «Jälgides olukorda kogukondade mõttes, on meil pisut veel aega, aga mitte palju.» Vaheri sõnul on kaks eri teemat. Üks on seotud 2015. aastal alanud migratsioonikriisiga, millest ka Eesti ei jäänud puutumata. Toona ümberasutatud inimesed ei soovinud Eestisse jääda ning liikusid edasi riikidesse, kus neid ootasid nende kogukonnad.

«Teine suund on legaalne ränne – õpi- ja tööränne, millega kaasneb pereränne,» tõdes Vaher. Ta kinnitas, et praegu politsei ei tunneta, et turvalisus oleks selle tõttu suuremas ohus.

Siseminister Mart Helme ja PPA peadirektor Vaher annavad ülevaate 2019. aastast.

FOTO: Madis Veltman

Vaher toonitas, et PPA uurib neid küsimusi tõsiselt. Politseinikud õpivad juba praegu erinevaid kultuure ja töötama nn multikulti olukorras. Sisekaitseakadeemias on inimesed, kes teevad treeninguid ja peavad loenguid, kuidas ära tunda kultuurilist eripära, mis võib viia selleni, et mõni kogukond hakkab suurenedes looma oma rituaale. «Ja tihti on need rituaalid kuritegelikud,» märkis Vaher. «Siin on oluline roll ka kapol, et neid ilminguid varakult märgata ja üheskoos neid asju lahendada.»

Mart Helme kordas üle, et need kogukonnad ei ole veel nii suured, et tekiks kohe ka vägivald. «Me ei saa küll välistada üksikjuhtumeid, kuid süstemaatilist probleemi meil ei ole,» tõdes Helme.

«Nad hoiavad kokku, see on selge, kuid hetkel me ei näe turvalisuse mõttes väga palju probleeme. Aga hoiame silmad lahti,» ütles Vaher ja lisas, et Eestis ei ole getostumist märgata. «Kui me nüüd midagi valesti teeme, siis see oht saabub. Sellepärast on väga oluline kuulata hoolega, mida teevad Soome ja Rootsi, kuidas käitub Saksamaa. Meie partneritena on nad valmis nõu andma, kuidas seda ära hoida. Ka nemad ütlevad, et oleks pidanud kunagi tegema üht-teist teisiti,» lausus Vaher.

Siseminister Helme lisas, et Eestis on märgata ka poliitilist rännet. «Eestisse on tulnud mingi hulk inimesi, kes on põgenenud Türgist, need on n-ö gülenistid,» ütles Helme. «Mõnele sellisele inimesele on Eesti ka varjupaika pakkunud, ent laiemalt võttes on Türgi väga oluline riik, nii geopoliitiliselt, NATO liikmena, ja tal on ka Venemaaga suhted, mida tuleb jälgida,» selgitas minister. Poliitiliste põgenike vastuvõtmisel lisandub humaansetele kaalutlustele teisigi asjaolusid – sest nendel otsustel võib olla poliitiliselt suur kaal, tõdes Mart Helme. 

Tagasi üles