Kaart ⟩ Metsloomi jääb kõige rohkem auto alla Põlva-Reola teel

Copy
Foto: Kenno Soo

Maanteeamet koostas koos keskkonnakonsultatsioonifirmaga Hendrikson&Ko ulukiõnnetuste kaardirakenduse, millest selgub, et enim jääb metsloomi auto alla Põlva-Reola maanteel.

Firma analüüsis ja positsioneeris aastatel 2014–2018 riigimaanteedel toimunud loomaõnnetused ning koondas need registrisse. Andmete põhjal loodi avalik kaardirakendus, milles on võimalik tutvuda ulukiohtlikemate teelõikudega.

Registrisse kantutest on vaadeldava viie aasta jooksul toimunud kõige rohkem loomaõnnetusi ühe maanteekilomeetri kohta Põlva–Reola maanteel – 4,3 loomaõnnetust. Sellele järgnes Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee 4,0 loomaõnnetusega.

Ligi 44 protsenti registrisse kantud õnnetustest toimus põhimaanteedel ehk veidi alla poolte loomaõnnetustest olid koondunud 9,7 protsendile riigimaanteede võrgustikule. Registri alusel oli enim õnnetusi Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel – viie aasta jooksul 1140 õnnetust.

Viie aasta jooksul (2014–2018) registreeriti 18 401 teadet. Andmebaasi on täpse asukohaga kantud 60 protsenti ulukiõnnetustest.

95 protsenti registrisse kantud õnnetustest juhtus suurulukitega ning neist valdav osa metskitsedega (8816 teadet ehk ligi 80%). Põtradega õnnetusi registreeriti andmebaasi 856 juhul ehk ligi 8 protsenti, ja metssigadega seotud õnnetusi vastavalt 767 ehk 7 protsenti. Suurkiskjatega juhtub õnnetusi maanteedel kordades vähem: hundi, karu ja ilvesega juhtunud õnnetusi võimaldas teate täpsusaste kanda andmebaasi kokku 18 korral.

Maanteeameti keskkonnatalituse juhataja Villu Lükk märkis, et lisaks ohule inimestele põhjustavad ulukiõnnetused kahju ka loomadele ning tiheda liiklusega maanteed killustavad metsloomade elupaiku.

«Kaardirakendus võimaldab inimestel välja selgitada, millistel teedel on enim loomaõnnetusi toimunud ning kus on ulukiohtlikud teelõigud. See on hea töövahend nii Maanteeametile ja meie koostööpartneritele kui ka tavaliiklejatele,» lisas ta.

Analüüsides nii ulukiõnnetuste toimumispaikade ja ka loomade liikumist soodustavate maastikuelementide ruumiandmeid, on välja selgitatud Eesti maanteede loomaohtlikud teelõigud ning kajastatud need kaardirakendusel.

Analüüsi väljund on õnnetuste punktide alusel tekkinud statistiliselt olulised loomaõnnetuste koondumiskohad ehk klastrid maanteedel. Eesti riigimaanteedel tuvastati statistiliselt olulisi loomaõnnetuste koondumiskohti kokku 322 kilomeetri ulatuses 1443 erinevas asukohas. Need koondumiskohtadena määratletud teelõigud moodustavad Eesti riigimaanteede võrgust ligi 1,9 protsenti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles