AJA PEEGEL ⟩ Holokausti võimalikuks muutnud krematooriumitootja nägi end ajaloo ohvrina

Krematoorium Buchenwaldi koonduslaagris. Selle rajanud Topf & Söhne kontori aknast oli surmalaager näha. Foto: AKG-images / Michael Mann / Scanpix

Kui Nõukogude Liidu väed 75 aastat tagasi Auschwitz-Birkenau koonduslaagrisse jõudsid, nägid nad surnukehade virnade kõrval krematooriumis ühe ettevõtte logo – J. A. Topf & Söhne. Sama firma toodang ootas natside surmalaagrite vabastajaid ka Buchenwaldis, Dachaus, Mauthausenis. Just see Ida-Saksamaa ettevõte ja nende leiutis oli muutnud juutide genotsiidi võimalikuks.

Erfurti ettevõte oli üks kümnetest firmadest, kes tegid koostööd natsirežiimiga.

Topf & Söhne aitas kavandada, ehitada ning toimetada surmalaagritesse kohale varustuse, mis võimaldas surnukehade massituhastamist ning kui firmal oleks jäänud aega oma plaan lõpule viia, oleks Auschwitz-Birkenausse rajatud kõrgtehnoloogiline krematoorium: neljakorruselise hoone kõrgune tuhastamiskamber, mida oleks köetud kuumutatud ja lintkonveieril ringlevate surnukehadega.

«Auschwitz kasvas kõrvalises kohas asuvast Poola vangidele mõeldud laagrist nõukogude sõjavangide hoidmise kohaks ning lõpuks hiiglaslikuks sunnitöökompleksiks ja Euroopa juutide ettekavatsetud hävitamise südameks. Topf & Söhne polnud mitte ainult laagri varustaja, vaid nende innovatsioon ja paindlikkus võimaldas selle muutuse ellu viia,» kirjutas Karen Bartlett oma 2018. aastal välja antud raamatus «Surma arhitektid: surmalaagrite inseneride perekond». 

Ettevõtte asutas 1878. aastal Johannes Andreas Topf, keskendudes esmalt pruulikodade sisseseade tootmisele, mida ta eksportis üle maailma. Pärast Esimest maailmasõda avastasid firma omanikud aga uue ärivõimaluse – nad hakkasid ehitama tuhastusahje Erfurti krematooriumile.