Moostes jämmib 135 muusikust koosnev improvisatsiooniline folkansambel

Jaano Martin Ots
, toimetaja
Copy
Mooste folgikoja esimene jaanuarijämm. Peakorraldaja Krista Sildoja.
Mooste folgikoja esimene jaanuarijämm. Peakorraldaja Krista Sildoja. Foto: Jaano Martin Ots
  • Üle Eesti kokku tulnud rahvamuusikud naudivad koosmängu ja vahetavad kogemusi

Mooste folgikojas esmakordselt toimunud Jaanuarijämmil pandi kokku 135-liikmeline rahvamuusikaorkester ning esitati kohapeal õpitud kavaga kontsert. 

Täna algas Moostes folkmuusikute esmakordne jaanuarijämm ehk suur improvisatsiooniline koosmäng, mille kava õpitakse peamiselt kuulmise järgi selgeks kohapeal. 

Jaanuarijämmi puhuks andsid korraldajad Krista Sildoja ja Ott Kaasik välja ka eraldi noodikogumiku, kuid see on autorite sõnul rohkem soovituslik, sest jaanuarijämmi lugude seaded sünnivad koosmängu käigus ühisloominguna. Õpitubades harjutatakse lood pillirühmade kaupa selgeks ning mängitakse seejärel kokku.

Mooste folgikoja jaanuarijämm. Saatepillide töötuba juhendab Ott Kaasik.
Mooste folgikoja jaanuarijämm. Saatepillide töötuba juhendab Ott Kaasik. Foto: Jaano Martin Ots

Jaanuarijämmi peakorraldaja, Mooste rahvamuusikakooli juht Krista Sildoja ütles muusikapäeva avades, et tal pole aimugi, mis juhtuma hakkab, sest jämmil sünnivad lood iseenesest. 

«Jämmi idee sellisel kujul on minus kaua küpsenud. Viimase tõuke andis juubelilaulupeo rahvamuusikapidu, mis paljud rahvamuusikud Vabaduse väljakule kokku tõi. Selliseid vabamas vormis kokkusaamisi on väga vaja ja need võiksid tihedamalt toimuda,» ütles Sildoja. Tema sõnul on jämmide eesmärk õhutada inimesi vabalt musitseerima. Rahvamuusika ongi loomine, ilma kindlate seadete ja ettekirjutusteta.
«On olemas teatud kokkulepped, aga pärimusmuusika sünnib siin ja praegu igaühe üksikpanuste summana," rõhutas Sildoja.  

Jämmil osalejate seas on pika kogemusega muusikuid, aga õpitoad ja ühisorkester on avatud ka algajatele. Korraldajate sõnul on sellised koosmängud parim viis uute lugude ja mänguvõtete omandamiseks. «Jämm on õppimise viis, milles igaüks võib liikuda omas tempos,» ütles saatepillide õpituba juhendanud Ott Kaasik. 

Kui päevane jämm oli mõeldud põhiliselt muusikutele, kes õpitubades ja koosmängus osalesid, siis õhtuseks kontserdiks avab Folgikoda uksed ka tavapublikule. Kindla repertuaarita kontsert toimub üle kogu folgikoja, iga muusik võib vabalt valida, mis koosseisus ja mis lugusid mängib. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles