Uurijad saatsid TLT korruptsiooniasja materjalid prokuratuuri

Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsi kontor.

FOTO: Eero Vabamägi

Keskkriminaalpolitsei lõpetas Tallinna Linnatranspordi ASi (TLT) korruptsioonisüüasja uurimise ning saatis materjalid prokuratuuri.

«Tänaseks on tõendite kogumine lõppenud ning kriminaalasja materjalid on prokuratuuris. TLT kriminaalasjas on kahtlustatavaid üle kümne. Lõplik menetlusotsus võetakse vastu pärast kogutud tõendite hindamist,» ütles Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Kaarel Kallas BNSile.

Kahtlustuse kuritegudes said uurimise käigus Jaanus Vink, Kaspar Keelmann, Tarmo Sillajõe, Kaido Nõulik, Andre Kalmus, Alar Urm, Andres Herkel, Hannes Erbsen, Taavi Koplimäe, Indrek Gregor, Pavel Suslov ning juriidiliste isikutena KTK Tehnika OÜ, Tarbevaruosa OÜ, Tarbeteenus OÜ, Balti Bussi Grupp AS.

BNSile teadaolevalt esitas TLT kriminaalasjas mitme miljoni euro suuruse tsiviilhagi, mida aga kahtlustatavad ja nende kaitsjad peavad ülepaisutatuks.

Tallinna linnale kasutatud busside ostmise kriminaalasja võtmetegelane on TLT bussiliiklusteenistuse busside remondi ja hoolduse osakonna töökodade endine asejuhataja Jaanus Vink, kes kahtlustuse järgi kindlustas Kaspar Keelmanniga seotud Powercom OÜle, Tarbetehnika OÜle, KTK Tehnika OÜle, Tarbevaruosa OÜle ja Tarbeteenus OÜle altkäemaksu eest regulaarsed busside, varuosade ja muu tehnika ning teenuste ostmise TLT ASile.

Uurimine tuvastas, et nende osaühingute tegelik juht oli Kaspar Keelmann, kes nende firmade juhatuse liikmete ja osanike Taavi Koplimäe ja Indrek Gregori nõusolekul andis nende firmade varade arvel Vingile altkäemaksu.

Nii selgitas uurimine näiteks, et Vingi ja Keelmanni kokkuleppe kohaselt pidi Vink TLT töötajana kindlustama alates 2009. aastast kuni 2018. aasta aprillini TLT kasutatud busside ja muu tehnika hankevõidud Keelmanniga seotud firmale KTK Tehnika OÜ. Kahtlustuse kohaselt olid Vingil sarnased kokkuleppetegevused ka teiste juba mainitud firmadega. 

Vink teadis, mida TLT vajab, ning otsis kooskõlastatult bussiliiklusteenistuse juhtide Andres Herkeli ja Hannes Erbseniga juba enne TLT hanke avaldamist välja välismaalt ostetavad kasutatud bussid. Seejärel organiseerisid Vink ja Keelmann busside ja puksiiride ostmise Keelmanniga seotud firmadele ning nende Eestisse toimetamise.

Kahtlustuse kohaselt koostasid Herkel ja Erbsen seejärel Vingilt saadud andmete alusel TLT hanketingimused, mille järgi viimane juba eelnevalt ostetud bussid Keelmanniga seotud firmadelt juurdehindlusega TLTle omandas.

Näiteks sai Keelmanniga seotud Powercom OÜ 2009. aasta jaanuarist kuni 2011. aasta detsembri lõpuni TLTlt varuosade tellimusi kokku üle 556 000 euro ning selle eest maksis Keelmann osaühingu arvelt kinni Vingi isiklikke kulutusi veidi üle 30 000 euro, samuti kandis see firma Vingiga seotud Arvika TJ OÜle ligi 124 000 eurot.

Samas andis Vink Keelmanniga seotud Powercomilt saadud altkäemaksust TLTs arvete kinnitamisega tegelevale Erbsenile altkäemaksuna 3142 eurot.

Aastatel 2012–2017 osales Keelmanniga seotud KTK Tehnika OÜ kokku 15-l TLT hankel ning sai kokku tulu 4 020 200 eurot. Vingi tagatud hankevõitude eest andis Keelmann kahtlustuse järgi osaühingu juriidilise juhi Taavi Koplimäe kaasabil Vingile ja temaga seotud Arvika OÜle altkäemaksu KTK Tehnika OÜ arvelt. Altkäemaksuks olid ka KTK Tehnika OÜ poolt ostetud erinevad transpordivahendid, mis kirjutati küll osaühingu nimele, kuid kasutajaks määrati Jaanus Vink, kes kahtlustuse järgi oli ka nende sõidukite tegelik omanik.

Uurimismaterjalide järgi sai Vink endale sellise skeemiga Aston Martini, Lamborghini Murcielago, neli Mercedes-Benzi, Hummer AM Generali ja Hummer H2, samuti 27 Harley Davidsoni mootorratast ning veel mitmeid muid sõidukeid. 

Kahtlustuse järgi maksis KTK Tehnika OÜ alates 2012. aastast kuni 2018. aasta aprillini oma kontodelt Vingi isiklikke kulutusi kokku veidi üle 843 000 euro, Tarbetehnika OÜ kontodelt maksti Vingi isiklikke kulutusi kokku ligi 576 000 eurot ja temaga seotud Arvika OÜ-le tehti kandeid veidi üle 563 000 euro. Läbi Vingi sai Erbsen Keelmannilt altkäemaksu Tarbetehnika OÜ varade arvelt kahtlustuse kohaselt ligi 32 000 eurot.

Keelmanniga seotud Tarbeteenus OÜ kontodelt kanti Vingi enda ja temaga seotud firma Arvika kulutusi ligi 68 000 eurot, Erbsen sai aga kahtlustuse kohaselt altkäemaksuna 1125 eurot.

Kahtlustus märgib, et alates 2009. aastast kuni 2018. aasta aprillini kandsid Powercom OÜ, Tarbetehnika OÜ, KTK Tehnika OÜ ja Tarbeteenus OÜ Jaanus Vingiga seotud isiklikke kulutusi ligi 1 491 000 eurot ning Vingiga seotud Arvika OÜle on need firmad teinud samal perioodil makseid ligi 984 000 eurot.

Kahtlustus sisaldab mitmeid väiksemaid episoode, kus ka altkäemaksuna liikunud summad jäid mõnetuhande euro piiridesse. 

Lisaks korduvale eriti suures ulatuses altkäemaksu võtmisele kahtlustatakse Vinki ka suures ulatuses rahapesus, kuna ta esitas läbi endaga seotud firma fiktiivseid arveid altkäemaksu varjamiseks.

Kriminaaluurimine käivitati, kui keskkriminaalpolitsei korruptsioonianalüüs näitas, et Tallinna Linnatranspordi ASi hankeid võidab pidevalt üks ühemehefirma ning 2018. aasta kevadel pidas keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo kahtlustatavatena kinni seitse meest. Praeguseks viibivad kõik vabaduses. 

Tagasi üles