Prügi usinam sortimine säästab nii isiklikku kui ka riigi rahakotti

Kortermajade elanikele on prügi sortimine võimalikult lihtsaks tehtud. Maja ees on olemas nii segaolmejäätmete, biojäätmete kui ka papikonteiner.

FOTO: Ain Liiva

Praegu on keskmine Eesti pere prügiveo arve kolm kuni viis eurot, aga näiteks Haapsalus saab jäätmetest lahti 20 sendi eest kuus, samas kui saarlased peavad maksma enam kui kümme eurot, teatas pühapäeval ETV uudistesaade «Aktuaalne kaamera».

Ametnike kinnitusel tuleb enamikel Eesti peredel leppida teadmisega, et prügivedu hakkab varsti maksma pea sama palju kui Saaremaal, kui just ei hakata usinalt biojäätmeid, klaasi ja pakendeid välja sortima.

Prügiveo kallinemisel on mitmeid põhjuseid - aastate jooksul on kallinenud kütus, tõusnud palgad, aga mis kõige olulisem - Eestis sorditakse liiga vähe prügi. Just segaolmejäätmete senisest märksa kõrgema hinna abil loodetakse rahvale prügisortimine selgeks õpetada.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais on veendunud, et prügivedu on seni olnud Eestis liiga odav ja see peabki kallinema, sest aasta-aastalt tekitatakse Eestis prügi aina enam.

Keskkonna seisukohast on halvim variant prügi ladestamine, veidi parem lahendus selle põletamine toasooja saamiseks ning parim lahendus jäätmete uuesti ringlusse võtmine. Et keskkonnasõbralikku jäätmekäitlust motiveerida, peaks ladestamine olema kõige kallim ja ringlusse võtmine kõige odavam.

Juba 2008. aastal vastu võetud eurodirektiivi järgi peaks pool Eesti jäätmetest minema ringlusse, kuid tegelikult suudetakse uus võimalus anda vaid kolmandikule. Kusjuures vahepealse aja jooksul pole ringlusse jõudnud jäätmete protsenti mitte tõusnud, vaid langenud 28 protsenti.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles