Välisluureamet Tallinna-Helsingi tunneli rahastajast: alluvusahel võib välja jõuda keskvalitsuseni (10)

Sander Punamäe
, reporter
Copy
Foto: Mark Schiefelbein/AP

Maailm ei ole aastakümneid näinud välispoliitiliselt nii aktiivset Hiinat kui praegu, kirjutab Välisluureamet oma tänavuses aastaraamatus. «Hiina laiem eesmärk on kehtestada oma maailma - vaade ja standardid ning kujundada seeläbi endale meelepärane rahvusvaheline keskkond.»

Hiina juhtpoliitikud tarvitavad üha vähem eelmise presidendi Hu Jintao kasutatud väljendit «rahumeelne areng» (heping fazhan) ning üha sagedamini kostab maailmas sõnum Hiinast kui jõust, kes on tulnud selleks, et jääda ning teised peavad selle «uue maailmaga» lihtsalt kohanema.

Kohaneda soovivate riikide jaoks on Hiinas isegi termin – ühise saatusega riikide kogukond (mingyun gongtongti), mida Hiina Kommunistlik Partei (HKP) on hakanud järjest aktiivsemalt üles ehitama. President Xi Jinping nimetab seda terminit kõikides oma tähtsamates kõnedes. Eelmisel aastal ÜRO Peaassamblee 74. istungjärgule saadetud Hiina seisukohti tutvustavas dokumendis oli nn ühise saatusega riikide kogukonna loomise tähtsus esikohal.

Tegemist on praegusele maailmakorrale vastanduva paralleelmaailmaga, kus juhiroll on Hiinal. Üle maailma tehakse Pekingist orkestreeritud lobitööd, et sondeerida pinda ning teha kindlaks, millised riigid on Hiina agendale kõige vastuvõtlikumad. Hiina mõistab üha kindlamalt, et USA-s on n-ö uksed suletud, kuid Euroopas on pinnas Hiina retoorikale palju vastuvõtlikum.

Pärast NATO tippkohtumist Londonis ütles Hiina Välisministeeriumi pressiesindaja, et Hiina on märganud NATO sees palju hääli, mis ütlevad, et ei taha vaadata Hiinat kui ohtu. Hiina heaks töötavad lobistid sõidavad Euroopas aktiivselt ringi ning jutlustavad Hiina ja Euroopa ühistest vaadetest, õõnestades niimoodi sihiteadlikult Lääne ühtsust. 

Tallinna-Helsingi tunneliprojekti rahastaja taust 

Tallinna–Helsingi tunneli rahastajaks peetud Touchstone Capital Partners'i Suurbritannias registreeritud ettevõte Touchstone Capital Group Holdings Limited, mille väärtuseks on 1 Briti nael, ähvardati 2019. aasta suvel Suurbritannia äriregistrist kustutada. Tegemist on sama, Kenny (Fuzai) Songile kuuluva ettevõttega, mis lubas 2019. aastal Eesti–Soome tunnelisse investeerida 15 miljardit eurot.

Viimasel ajal on avalikkuses aga hakatud rääkima võimalusest, et tunneli rahastajaks saab Kenny Songi 2019. aasta jaanuaris asutatud ettevõte China Investment & Construction Group Holding Limited (CICG), mis toob tunneli ehitamisse raha börsile minekuga.

Börsilt raha kaasamine viitab Hiinas väga sageli riigiettevõtete osalusele. Pealegi ei lähe ka osal Kenny Songi äripartneritest kõige paremini. Näiteks kuulutati 2019. aasta sügisel maksejõuetuks suur Hiina ettevõte Shandong Xiwang Group, mille ühe võtmeisikuga on Kenny Song koos registreerinud Suurbritannias ettevõtte nimega Touchstone-Xiwang Investment Group Holdings.

HIINA RIIGIKAPITALISM

  • Hiina president Xi Jinping näeb Hiina majanduse nurgakivina suuri riigiettevõtteid.
  • 2013. aastal välja kuulutatud projekti «Üks vöönd, üks tee» üks eesmärke on leida riigiettevõtetele välisprojekte, mis neid ettevõtteid pinnal hoiaksid. 
  • Riigiettevõtetes on viimase sõna õigus parteisekretäril, kelle ülesanne on jälgida ettevõtte tegevuse vastavust partei poliitikale.
  • Paljude pealtnäha eraettevõtete alluvusahel jõuab välja riigiettevõtete ja keskvalitsuseni.
  • Eraettevõtetel on kohustus osaleda sotsiaalkrediidi süsteemis. See paneb ettevõttele kohustuse mahtuda partei määratud strateegia piiridesse.
  • Hiina riiklik luureseadus kohustab Hiina kodanikke ja ettevõtteid tegema luurekoostööd riigi julgeolekuasutustega.

Hiina tehnoloogia varjatud ohud

Üha enam lülitatakse internetti igapäevaseid seadmeid. Ühelt poolt teevad need meie elu mugavamaks, teiselt poolt aga koguvad tohutus koguses informatsiooni, mis kildudest kokku pannes moodustavad tervikpildi meie huvidest, tugevustest ja nõrkustest. Üllal eesmärgil loodud tehnoloogia muutub pahatahtlikes kätes meie turvalisust ohustavaks tööriistaks.

Seetõttu tuleb läbi mõelda, kas ja millist informatsiooni jagada tahame ning kas riskid on hajutatud. Seda eriti järjest laiemalt levivate tehnoloogiate puhul nagu targad linnad, 5G, tehisintellekti rakendused jm. Hiina tehnoloogialahenduste oht on strateegiline ning avaldub pika aja jooksul.

Hiina puhul on tegemist Läänest erineva kultuuriruumi ja väärtushinnangute kandjaga, kus valitseb kommunistlik repressiivne võim. Maailmas oma mõjuvõimu suurendamise ühe etapina tekitatakse teistes riikides pika aja jooksul ja samm-sammult sõltuvus Hiinast. Kõigepealt valmistatakse ette sobiv keskkond: investeeritakse kohalikku infotaristusse, ostetakse osalus ettevõtetes, pakutakse soodsamaid lahendusi jne. Paralleelselt hoiab Hiina madalat profiili ning ei sekku otseselt otsustamisprotsessi.

Alles siis, kui Hiina juhtkond näeb otsest vajadust ja kasu oma poliitiliste eesmärkide täitmiseks, hakkab Hiina agressiivsemalt teise riigi otsustusprotseduuri sekkuma. Näiteks 2019. aasta lõpus esitas Hiina Fääri saartele ultimaatumi: vabakaubandusleppe sõlmimiseks peab Fääri saarte 5G arendamiseks sõlmima lepingu tehnoloogiagigant Huaweiga. Eesti-sugusele digiriigile on sidevõrgud elutähtis taristu, mille puhul peab kaaluma kõiki ohte, mis võivad tuleneda sidevõrkudes kasutatavast tehnoloogiast. Hiinal on väikeriigis kergem sõltuvust tekitada ning hiljem survet avaldada.

Näiteks üritab Hiina ümber sõnastada Lääne arusaama inimõigustest, mida Hiina piirab vaid õigusega majanduslikule heaolule ja turvalisele elukeskkonnale. Sõna-, usu- ja valikuvabadus ei ole üldse tähtsad, kui need ei teeni kogukonna huve. Taoline sõnum on meelepärane mitmele režiimile maailmas, kuid vaid vähestele inimestele. Hiina maailmakord ongi patroneeriv, ülalt alla vaatav.

Hiina mõistab üha kindlamalt, et USA-s on n-ö uksed suletud, kuid Euroopas on pinnas Hiina retoorikale palju vastuvõtlikum. Hiina heaks töötavad lobistid sõidavad Euroopas aktiivselt ringi ning jutlustavad Hiina ja Euroopa ühistest vaadetest, sel moel sihiteadlikult Lääne ühtsust õõnestades.

Tähtis on aga mõista, et HKP silmis on teiste riikide otsustajad vaid kasulikud etturid, kes aitavad HKP strateegiaid ellu viia.

Hiina välisesinduste aktiivsem tegutsemine 

Hiina on viimasel ajal hakanud oma visiooni selgemalt eksportima, rakendades selle vankri ette oma välisesindused. Paljud lääneriigid on alates 2018. aasta kevadest täheldanud Hiina esinduste enneolematult aktiivset tegevust ning 2019. aasta kinnitas seda suundumust.

Hiina suursaadikud, ajutised asjurid ja peakonsulid võtavad asukohariigi meedias tundlikel teemadel sõna varasemast sagedamini ning annavad avalikus ruumis isegi soovitusi, millised peaksid olema nende riikide suhted Hiinaga. Sageli kasutatakse väga värvikat sõnastust ning kui arvamusartiklina oma seisukohti meediaväljaandes publitseerida ei saa, siis ostetakse leheruumi sisuturunduse all.

Eestist vaadates tundusid harukordse ja ainulaadsena 2019. aasta suvel Eesti meedias ilmunud propagandaartiklid Hiina suursaatkonnalt ja Eesti meedia erapooletusele kutsumine, kuid globaalset pilti analüüsides on näha, et see oli Hiina teadlik ja koordineeritud tegevus. Oluline on mõista, et Hiina ei ole Eestit eraldi välja valinud, vaid rakendab laiapõhjalist ja läbimõeldud taktikat, mille eesmärk on muuta riikide meelsust ja suhtumist Hiinasse.

Kõige aktiivsemalt võtavad sõna Hiina välisesindused nendes riikides, kus arusaam Hiinast erineb kõige rohkem sellest pildist, mis Hiinal on endast. Näiteks Hiina suursaadik Rootsis Gui Congyou ütles 2019. aasta novembris, et Rootsisse tulles soovis ta sealsete ajakirjanike ja meediaga sõbraks saada, kuid kohtas mõnede puhul Hiina-vastast kriitikat, hukkamõistu ja pahatahtlikku ründamist ja mustamist.

Hiina välisesindused kiitsid heaks ka vägivalla, kui 2019. aasta juulis ja augustis toimusid Austraalia ja Uus-Meremaa ülikoolide linnakutes Hongkongi toetuseks meeleavaldused. Kohalikud hiinlased organiseerisid vastumeeleavalduse ning mitmel korral tekkis rüselus ja tõuklemine. Hiina konsulaat Aucklandis soosis sellist füüsilist ründamist, öeldes avalikus pöördumises, et «Hiina konsulaat kiidab heaks Hiina välisüliõpilaste enda initsiatiivil ilmutatud patriootliku käitumise». Täpselt samasugune konflikt Hongkongi ja Hiina välisüliõpilaste vahel oli ka Austraalias, kus Hiina konsulaat Brisbane'is kiitis samuti vägivalla heaks.

Kommentaarid (10)
Copy
Tagasi üles